Vormsi parvlaev jääb elule jalgu

Tüliks andis põhjust metsavedu mandrile, kirjutas Lääne Elu. Rohkem kui aasta tuli Vormsi liinil maksta kõigi üle 12 m pikkuste sõidukite, sh metsaveokite eest topelthinda. Suure auto ja järelhaagise ühe otsa pilet oli 1520 krooni. See oli kallim kui metsavedu teistelt Lääne–Eesti saartelt ja rikkus ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiipi, selgitas maavalitsuse nõunik Harri Erman.

Tänavust riigidotatsiooni jagades otsustas Lääne maavalitsus taastada olukorra, mis kehtis enne 2005. aasta sügist.

Jaanuarist ongi suurte sõidukite ülevedu uuesti 760 kr.

Hinda lubas muuta mullusest suurem riigidotatsioon. Mullu sai Kihnu Veeteed riigilt Vormsi parvlaevaühenduseks 6,8 miljonit, tänavu 7,6 miljonit ehk 800 000 krooni rohkem.

Metsavedajad on nüüd rahul, aga uus kord pole meelt mööda vormsilastele. Metsaveoautod veavad puitu, mis kuulub peamiselt rootsi maaomanikele, puit läheb saarelt välja. Kohalikele metsa ülestöötamisest suurt tulu ei tõuse, sest ka töömehed tuuakse saarele.

„Me ei saa rootsi maaomanikke diskrimineerida selle pärast, et nad on Rootsi kodanikud," põhjendas Erman.

Suured metsaveoautod võtavad praamil ära kohalike elanike ruumi, lõhuvad teid ja küladest läbi sõites tekitavad ka müra jm ebameeldivusi.

Talvel oli metsavedu eriti terav, sest veebruari keskpaigast sõitis Reedast väiksem jäälõhkuja Lotta. Kui Lottal on peal palgiauto ja järelkäru, võtab see ära kümmekond väikese auto kohta, ütles kapten Vladimir Zinjov.

Vormsilased küsivad, kelle huvides vallavalitsus metsavedusid doteerib. Kas on mingi seos, et vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu teeb ka saarel metsa ja et tema puit läheb samuti doteeritult mandrile?

Vormsi volikogu opositsioon üritas sel põhjusel avaldada umbusaldust vallavanemale Ene Sarapuule ja volikogu esimehele Ivo Sarapuule. Kuigi ühenimelised, pole need kaks vallajuhti omavahel sugulased. Umbusaldus kukkus läbi.