E-poe edu pitserit kannavad logistika kiirus ja maksmise mugavus
Eduka netimüügi ABC: mugavad makselahendused ja kiire logistika
E-kaubanduse alustava ettevõtjate jaoks on esmatähtis lahendada kaks suurt küsimust: kuidas muuta makseprotsess võimalikult mugavaks ja kuidas tagada kiire ning sujuv tarne. Millised on parimad lahendused nullist alustavale ettevõttele ja sellele, kelle garaaž on juba kaupade alla mattumas ning jaks ise kõike menetleda on raugemas?
E-kaubandusega alustamine on tänapäeval lihtsam kui kunagi varem. Paljud alustavad oma toodete müüki sotsiaalmeedia platvormidel nagu Facebook ja Instagram, ilma et oleks vaja teha kohe suuri investeeringuid. Oluline on siinkohal valida sobiv makselahendus, mis võimaldab klientidel kiiresti ja turvaliselt oste sooritada. Eestis on levinud erinevad pangalingid, kuid kasvavas trendis on ka makselingid ja QR-koodiga maksed, mis sobivad hästi näiteks laadal või müügiplatsil kauplemiseks.
Mis saab aga siis kui äri on edukalt käima läinud ning ise ei jaksa kogu logistikat enam hallata? „Logistikauudised eetris“ raadiosaates jagasid nendes küsimustes oma teadmisi Eesti ühe juhtiva logistikaettevõtte Logistika Pluss juhatuse liige Andri Piik ja makselahenduste pakkuja Montonio Finance tootejuht Maria Häling.
Viimane rõhutas, et alustava kaupmehe jaoks on oluline mitte ainult müügikanali valik, vaid ka maksete ja tarnelahenduste integreerimine. Sageli tehakse viga, kus veebipood seatakse üles, kuid reaalset tellimuste töötlemist ei testita – hiljem avastatakse, et süsteem ei tööta korrektselt. Samuti tuleb arvestada erinevate lisakuludega, nagu domeenitasud, serveritasud ja makseteenuse kasutustasud jne.
Teine e-kaupmehe üks suurimaid väljakutseid on tarneprotsessi haldamine. Alguses võib tunduda lihtne ise pakke postitada, kuid ettevõtte kasvades muutub see ajamahukaks ja ebaefektiivseks. Logistika Pluss pakub lahendust, kus kaupmees saab logistikateenuse täielikult sisse osta – see tähendab, et kaup jõuab laost otse kliendini ilma, et kaupmees ise neid pakke üldse näeks. Kust jookseb piir milleni tasub ise pakke saata ja kust alates hakata kogu teenust sisse ostma?
Omaette probleem on tagastuste haldamine. Kuigi paljud kliendid eeldavad tasuta tagastust, ei ole see alati majanduslikult mõistlik. Euroopas on trend, kus tagastuskulud pannakse osaliselt ostja kanda, et vähendada impulsiivseid oste ja liigset kaubaliikumist. Samuti on oluline, et kaupmehed oleksid oma tagastuspoliitika osas läbipaistvad – kui infot varjatakse, võib see vähendada kliendi usaldust.
Neil ja mitmetel teistel teemadel saates arutletaksegi, vaadeldes kogu protsessi läbi kahe erineva vaatevinkli: üks läbi ettevõtja silmade, kes soovib põhitöö kõrvalt pisut lisa teenida ja tänu osavatele näppudele valminud tooteid veebi kaudu müüma hakata, teine ettevõtja seisukohast, kes on juba „suureks kasvanud“ ja kaupade menetlemiseks on vaja juba rentida eraldi ladu ja inimene, kes sellega igapäevaselt tegelema hakkab. Kus asub piir nende kahe vahel ning mida teha, kui see saab ületatud?
Seotud lood
„Me räägime umbes kümnest miljardist A4 leheküljest aastas, ehk 50 miljonist dokumendist päevas. See võrdub umbes ühe kümnendikuga kogu Eesti metsade raiemahust,“ tõi Digilogistika Keskuse värske projektijuht Kalev Reiljan ilmeka näite, miks on vaja kiiremas korras ellu viia eFTI projekt, mis muudaks Euroopa Liidu kaubaveod paberivabaks.
„Logistikauudised eetris“ aastalõpusaade on traditsiooniliselt lavajuttude päralt ning seekord pakume kuulamiseks debatti teemal: millised on Eesti võimalused väljuda logistilisest tupikust, kus me paratamatult oma geograafilise asukoha ja idanaabri tegevuse tõttu täna asume?
Alates uuest aastast peavad olema kõik rahvusvahelisi vedusid tegevad veokid ja bussid olema varustatud uute nutikate sõidumeerikutega. Kui Eestis jääb õigeks ajaks välja vahetamata pigem tühine arv meerikuid, siis suurtes riikides ähvardab see saada tõsiseks probleemiks ja hirmud Euroopa tarneahelahäirete ees on asjakohased.
„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Konkurendid kahtlevad, kas riigil on üldse vaja sellist hanget teha
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele