Mis saab tulevikukütustest ja kust hakkame saama energiat?
Nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil vajavad vastust küsimused, kuidas saadakse tulevikus energiat ja millised võiksid olla tulevikukütused, kirjutab TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu, kelle hinnangul on meil laias laastus vaid kaks valikut.
TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu. Foto: TalTech
Arvestades keskkonnamõjusid, on inimkond võtnud suuna fossiilsete kütuste vabale maailmale. Lisaks on Euroopa Liit otsustanud jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni ja kehtestanud CO2 kvoodikaubanduse süsteemi, mis peaks aitama seatud eesmärki saavutada.
Lahendus transpordisektori dekarboniseerimiseks on Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud, aga iseasi on see, kuidas ja mil viisil me seda võimalust kasutame, kirjutab Eesti gaasiliidu juht Heiko Heitur Äripäeva arvamusküljel.
Majanduse tehnoloogiline areng ja lisandväärtuse kasv vähendab pooltoodete ja mahukaupade osakaalu transpordis. Uusi võimalusi Eesti sadamatele pakub aga põhja-lõuna kaubatee areng, seisab hiljuti avaldatud Arenguseire Keskuse aastaraamatus.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas Eesti järgmise 15 aasta transpordi ja liikuvuse arengukava eelnõu, millega on kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisse arendamisse.
Euroopa Komisjon esitles 29. detsembril oma säästva ja aruka liikuvuse strateegiat koos 82 algatusest koosneva tegevuskavaga, mis suunavad liikmesriikide tööd järgmiseks neljaks aastaks. Üheks eesmärgiks on aastaks 2030 tuua meie teedele 30 miljonit saastevaba sõidukit, nende seas vähemalt 80 000 raskeveokit.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.