Riigiettevõtte ambitsioon pakkuda maksumaksja raha eest kallist ja ebaefektiivset luksusrongi teenust ei ole majanduslikult jätkusuutlik ja kahjustab kogu ühistranspordisektori tasakaalu.
Vaatamata Elroni püüdlustele veenda Äripäeva lugejaid, et uute rongide puhul ei oleks tegemist luksusrongidega, tuleb siiski teha selgeks, et vaid 1. klassi standardile vastavatest vagunitest koosnev rong on kahtlemata luksusrong ja selle pakutav teenus on luksusteenus.
Jah, ühistranspordi turul on nõudlust luksusliku reisiteenuse vastu, sest reisija hindab kvaliteeti ja on nõus selle eest ka maksma. Küsimus on aga selles, kas kallist luksusteenust peab doteerima riigi ja maksumaksja rahast ning kust jookseb mõistlikkuse piir. Seda tuleb ka avalikkusele selgitada, sest riigiettevõtte plaani taga ei ole majanduslik analüüs ega äriline mõistlikkus, vaid lootus riiklikule dotatsioonile ja maksumaksja rahale.
Erakapital on ühistranspordi kvaliteedi tõstmisesse viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid riigilt eurotki saamata. Kommertsalustel töötavad bussifirmad pakuvad näiteks Tallinna-Tartu liinil Elroniga sama hinnaga kvaliteetset reisiteenust, kuid teevad seda majanduslikult efektiivselt, riigieelarvest raha saamata ning tootes seejuures riigile märkimisväärset tulu aktsiiside, tööjõumaksude ja käibemaksuga. Teisel pool on aga maksumaksja rahaga doteeritud rongiliiklus, kus reisija katab vaid ligi 25% pileti maksumusest.
Siin tekibki küsimus, kas Elroni kavandatav üle 30 miljoni eurone suurinvesteering luksusrongidesse on mõistlik. Minu hinnangul ei saa Eesti maksumaksja seda endale lubada. See ei ole mõistlik, majanduslikult põhjendatud ega ka äriliselt jätkusuutlik ning on Eesti maksumaksjale selgelt liiga kallis. Kui vaadata riigiettevõtte plaani majandusliku ratsionaalsusega, saab selgeks, et kui tegemist oleks konkurentsitingimustes tegutseva ettevõttega, ei oleks selline investeering isegi arutluse all. Miks aga peaksime maksumaksja rahaga tegema niivõrd ebamõistlikke otsuseid?
Elroni juhtkond põhjendab jätkuvate investeeringute vajadust suure nõudlusega. Linnadevaheliste rongide ja busside täituvus on suur vaid kahel tippkoormusega päeval nädalas: reede ja pühapäeva õhtuti. Muul ajal sõidavad Tallinna-Tartu rongid pooltühjalt. Soetatavad luksusrongid aitaksid küll lahendada tipptundide probleemi, kuid muul ajal sõidaks praegusest suuremad, kulukamad ning veelgi tühjemad rongid.
Seotud lood
ASi Eesti Liinirongid (Elron) majandusaruandest selgub, et ettevõte teenis mullu küll 7,8 miljonit eurot puhaskasumit, kuid samal ajal sai riigifirma koguni 30,6 miljonit eurot toetusi.
Elroni uute rongide ja reisijate lisandumise korral on piletitulu ja maksumaksja panuse omavaheline suhe parem, kuid see ei tähenda, et maksumaksja panus niipea märkimisväärselt väheneks, kommenteeris majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron teenindas jaanuarist maini k.a. üle 2,5 miljoni reisija. Kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on viiendik.
Edelaraudtee omanik Marcel Vichmann võrdles Edelaraudtee maksumust ja Elroni maksumust Eesti rahvale ja tegi järelduse, et majandusminister Juhan Parts valetas, et rongisõit läheb 6,5 miljonit odavamaks.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.