Tero Taskila: meil on Finnairiga samad nõrkused

Küsimusi pikamaalendude kohta esitatakse sageli. See on täiesti põhjendatud, kuna Eestil on sarnaselt Soomega geograafiline eelis. Tehniliselt on see saavutatav ja mõistlik on eeldada, et otsuse vastuvõtmise ja esimese pikamaalennu toimumise vahele jääb vähemalt 18 kuud ettevalmistusaega.

Meil on nii tugevusi kui ka nõrkusi. Viimaste hulka võib liigitada Eesti väikest rahvaarvu ja väikest koduturgu. Tugevaks küljeks on meie hea geograafiline asend, mis võimaldab olla atraktiivne ligi 200 miljonile inimesele Euroopas, et pakkuda lühimat teed Aasiasse  lendamiseks ja miljard inimest Aasias Euroopasse lennutamiseks. Samuti miljard inimest, kes võiks läbi Tallinna Põhja-Ameerikasse lennata, kus nad kohtuks veel 300 miljoni inimesega ...

Finnairil ja Helsingil on täpselt need samad tugevused ja nõrkused ja nende ärimudel on olnud jätkusuutlik. 

Põhjanaabritel on suurepärane bränd ja kahtlemata on neil Aasia lendudel edumaa. Samas pole neil sarnast eelist näiteks Põhja-Ameerikas.

Estonian Airil on madal ja konkutentsivõimeline kulubaas. Meil (ja sarnaselt ka teistel ettevõtetel) on alati kergem kasvada ja olla efektiivne, kui hakata end ümberstruktrureerima ja kulubaasi vähendama. 

Kliendid lähtuvad oma otsuse tegemisel teenustest ja hinnast, lennugraafikust, pardateeninduse tasemest ja paljudest muudest aspektidest. Üks suuremaid vigu, mida lennuettevõttd või ükskõik milline firma teha võib, on eeldada, et kõik on valmis ja tasakaal on saavutatud. Tarbijakäitumine, vajadused ja ootused muutuvad kogu aeg. Uued tulijad on saavutanud märkimisväärse turuosa, kuna nad on võtnud pragmaatilise hoiaku kliendivajaduste mõistmisel.

Pakkuda lende ilma kindla kliendibaasita on finantsiliselt riskantne. Riski on võimalik vähendada ja hallata, kui töötada välja tugev ja toimiv lennuliinivõrgustik. Estonian Air on hiljuti lisanud lennusagedusi ja sihtkohti ning järgib pragmaatilise ja jätkusuutliku kasvu põhimõtteid ka oma edaspidises tegevuses.

Lõuna-Soome piirkond on Finnairi liinivõrgustiku arendamisest palju kasu saanud. Helsingi linna ja lennnujaama ümber olev piirkond on täis uuenduslikke ja kasvule orienteeritud ettevõtteid. Lennujaama ümbritsevat  42 ruutkilomeetri suurust maa-ala, kutsutakse Aviapoliseks. Juba praegu on see kõige populaarsem ärikeskus Soomes, edestades isegi Helsingi kesklinna. Aviapolis annab tööd 35 000 inimesele ja 16 000 leibkonnale. See on elav näide sellest, kuidas lennujaama ja lennufirma investeeringud võivad end ära tasuda, pakkudes uusi töökohti ning luues heaolu tervele ühiskonnale.

Pikamaalende on alati peetud ühe korraliku lennufirma lahutamatuks osaks. Sellel on sarnane maik, nagu ühel vanal ütlusel, et ”riik või linn on osa tsiviliseeritud maailmast siis, kui seal on McDonald’s”. Õnneks on paar viimast aastat sundinud meid kõiki tõele näkku vaatama ja küsima, mis on oluline ja mis mitte. Estonian Airi eesmärk on pakkuda tulu oma aktsionäridele. Aktsionäride tulu on otsene (kasumlikkus) ja kaudne (pakkudes transpordi võrgustikku, mis aitab majandust üldiselt edendada). Kas minu uusaasta resolutsioon on pikamaalennud? Ei. Kas see kunagi juhtub? Estonian Air on pühendunud pragmaatilisele ja jätkusuutlikule kasvule. Nagu eestlased, jälgib ka rahvuslik lennufirma tähelepanelikult tulevikuvõimalusi ja analüüsib neid. Me keskendume mugavale, usaldusväärsele ning uuenduslikule teenusele ja tootele. Kui aeg on selleks sobiv, tulevad ka pikamaalennud.