Kaubavargused veokitest sagenevad: milliseid trikke vargad kasutavad?

Möödunud aastal oli TAPA (Transported Asset Protection Associtation) andmetel Euroopas ca 10 000 veose vargust ning kogukahju ulatus ca 300 mln euroni. See tähendab, et keskmiselt 27 veost päevas, langes ühel- või teisel viisil varguse ohvriks. Kuidas saaks vedaja end selliste juhtumite eest kindlustada?

Igal aastal kaob Rootsis sadade miljonite kroonide väärtuses kaupu, mis on pannud kasvama ka kindlustuskulud. Kuhu kaubad kaovad, on aga suuresti mõistatus, kuid põhjuseid võib leida nii tahtlikust inimtegevusest kui kliimamuutustes.

Eestist juhitav kuritegelik skeem üritab juba pikemat aega Leedu ettevõtetelt kaupa välja petta, kasutades selleks Läti ettevõttele kuuluvat arvelt maha võetud veokit. Viimane vargus õnnestus neil läinud reedel, 7. veebruaril.

Kriiside ajal aktiveerub väga suur hulk pettureid ja häkkereid, kes püüavad haavatavast olukorrast kasu lõigata. Sestap tasub olla kursis levinumate petuskeemidega, millest nii mõnedki on juba tuttavad ka logistikasektori lähiajaloost.

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.