17. juuni hommikul jõudis Pakri poolsaarel Pakrineemel kaldale Balticconnectori meretoru. Järgmisel nädalal tehakse meretoru viimane keevitus, mille käigus ühendatakse maale tõmmatud umbes 1 km pikkune toru kokku ülejäänud ligi 76 km meretoruga.

- Torule kaldale tõmbamine kestis terve ööpäeva. Foto: Elering
Meretoru otsa maaletõmbamise operatsioon kestis ligikaudu ööpäeva ning lõppesid 17. juuni hommikul kell 9. Rannikumeres kaetakse meretoru 1,7 kilomeetri ulatuses pinnase ja kividega. Suve jooksul toimub ka meretoru surveproov.
Balticconnector alustab tööd uue aasta algusest, kui käivitub Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg. Gaasi ülekandetoru koosneb kolmest osast: maapealne osa Eestis, merealune osa Soome lahe põhjas ja maapealne osa Soomes.

- 77 km mere põhjas olevale gaasitorule lisaks ehitatakse Eesti poolel 55 km toru ka maa peale. Foto: Kuvatõmmis
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 km. Gaasitoru võimaldab maagaasi kahesuunalist liikumist. 500-millimeetrise nominaalläbimõõduga ja kuni 80-baarise survega toru läbilaskevõime on 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas ehk 0,3 miljonit kuupmeetrit gaasi tunnis.
Balticconnectori maapealse osa pikkus Eesti maismaal Kiilist Paldiskini on 55 km ning Soomes Inkoost Siuntioni 21 km. Samuti rajatakse nii Eestisse kui Soome gaasi kahesuunalise voo tagamiseks maagaasi kompressor- ja mõõtejaamad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.