Laonduses kasutatakse renditööjõudu veel üsna vähe

Tööjõupuudus ja illegaalne tööjõud on Eestis täna väga suur probleem, tõdes 13 aastat tegutsenud tööjõurendituru liidri Hansavest Tööjõud OÜ tegevjuht Jüri Kulbin, kelle sõnul on lühiajalise töötamise registris (LTR) välismaalt tulnud töötajate registreerimine viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.

Kui 2016. aastal oli LTR-is registreerunuid vaid 1800 inimest ja 2017. aastal kasvas see 7500 inimeseni, siis 2018. aastal oli neid juba kokku 20 000. Lisaks 6000 töötajat, kellele on antud elamisload, ehk Eestis väljastati 2018. aastal välismaalastele 26 000 ametlikku töötamise alust. Neile lisandub hinnanguliselt ca 3000-4000 illegaalselt töötavat inimest, ehk kokku töötab meil umbes 30 000 välismaalast.

Probleemiks on Kulbini sõnul see, et maksude mittetasumine ei puuduta üksnes illegaalselt töötavaid inimesi, vaid ka nende 20 000 töötaja seas, kes on LTR-is kirjas, on umbes 7000 maksude mõistes kusagile ära kadunud. Ehk tõenäoliselt töötavad nad mustalt. Riigil jääb seega saamata umbes 10 000 töötaja maksud, ehk rahaliselt väljendudes võib tema hinnangul kahju riigieelarvele ulatuda kuni kuue miljoni euroni aastas.

Vaatamata sellele, et meil on ca 30 000 välistöötajat, on Kulbini sõnul endiselt umbes 13 000 töökohta jätkuvalt vakantsed. Kui ka need oleksid täidetud välistööjõuga, kelle pealt makstakse makse, teeniks riik kokku kuni kaheksa miljonit eurot aastas, rääkimata nende töökohtade tootlikkusest ja panusest SKP’sse.

Mida aasta edasi, seda suuremaks tööjõupuudus muutub. Aastaks 2025 kahaneb Eesti tööealine elanikkond veel 35 000 inimese võrra, ehk umbes 5% ja see pole üksnes Eesti probleem. Ka teistes Euroopa riikides on aru saadud, et välistööjõuta hakkama ei saada ning riigiti plaanitakse erinevaid meetmeid, kuidas välistööjõu sissevoolu suurendada.

Saksamaa plaanib näiteks tühistada kolmandatest riikides lihttööjõule saksa keele nõude, kvalifikatsiooni varasema tõendamise ja töökutse kohustuse ning lubatakse tulla riiki ilma töökutseta lihtsalt tööd otsima. Tšehhi töötab välja järjest uusi välistööjõudu soodustavaid programme, Poola plaanib avada tööjõuturu Valgevenele jne.

Just Ida-Euroopa tööjõuga arvestataksegi kõige enam, suurim konkurents käib ukrainlaste tööle saamise nimel. Ka Eestis on enamik välistöötajatest pärit Ukrainast, ametlikel andmetel umbes 17 000. Valgevenest on ca 1500 inimest, ligi 1000 töötajat on Moldovast, Venemaalt tulijaid on vaid 500 ringis. „Ukraina tööjõud on Euroopas hinnatud. Seda nii töötahte kui hoiakute ja suhtumise poolest,“ ütles Kulbin ja tunnistas, et populistlikud seisukohad võivad saada ka tööjõuturu seisukohast riigile saatuslikuks.

„Ungari on ehe näide. Sealsed paremäärmusliku võimupartei negatiivsed väljaütlemised võõrtööjõu suhtes on pannud välistöötajad riigist lahkuma, sest võimalus on töötada ka mujal. Minnakse näiteks Leetu, mis on suuruselt neljas riik ukrainlaste jaoks, kuhu tööle käiakse. Esikohal on muidugi Poola, kuid ilmselt mitte enam kauaks, sest Saksamaal on käesoleval hetkel 1,2 miljonit vaba töökohta, mida soovitakse katta suurel määral just Ukraina tööjõuga. See omakorda paneb Poola surve alla, sest paljud liiguvad sealt edasi Saksamaale. See on ka põhjus, miks on Poola võtnud sihiks Valgevene tööjõu riiki toomise poliitika muutmisele. Tahame või ei taha, Lääne-Euroopa suured liikumised hakkavad otseselt ka meid mõjutama ning pikas perspektiivis ainult Ukrainale lootma jääda ei saa.“

Esialgu võib töötaja värbamine piiri tagant tunduda soodne ja lihtne: uurid veidi seadust, otsid Ukrainast kontaktid, kes tööjõu vahendamisega tegelevad, kutsud töötajad kohale ja ongi olukord lahendatud. Kulbini sõnul asi nii lihtne siiski ei ole ning tegelikkuses on see pikk tarneahela kett, alates õige töötaja otsimisest ja testimisest, dokumentide vormistamisest ja transpordist kuni majutuse ja igapäevase töölkäimise logistikani välja.

„Meie pakume seda kõike täisteenusena, ehk tööjõudu vajav ettevõte ei pea ise millegi pärast muretsema. Meil on Ukrainas kohapeal koostööpartnerid, kes igapäevaselt tegelevad sihtotsingutega Eestist tulnud värbamistellimuste täitmiseks. Nemad teevad ära kogu eeltöö inimesega, tutvustavad ettevõtet jne. Edasi toome välja valitud inimesed Eestisse, pakume neile majutust, koolitust jms. Kokku on meie kaudu Eestis tööl üle 1000 inimese ja nad on meie jaoks nagu visiitkaardid mõlemas suunas: tellija peab jääma rahule töötajaga ja töötaja peab jääma rahule oma töötingimustega. Sestap tegeleme ise kohapeal ka töötajate koolitamisega, muuhulgas aitame läbida tõstukijuhi koolitusi. Ka palgamaksmine, majutus ja igapäevane logistika on meie korraldatud, projektijuhid suhtlevad inimestega igapäevaselt, iga murega saavad nad meie poole pöörduda,“ rääkis Kulbin, kelle sõnul on nende jaoks kõige tähtsam, et vahendatud töötajal oleks töötahe ja soov reaalselt raha teenida.

„Täpselt nii, nagu Eestlased käivad Soomes ja mujal raha teenimas, tulevad nemad samal põhjusel siia. Nad on indu ja tahet täis ja kui ta läheb koju tagasi ning on tulemusega rahul, on see reklaam nii meile, meie tööandjatele, kui kogu Eesti riigile.“

Renditööjõud on Kulbini sõnul meie ettevõtjatele ka rahaline kokkuhoid, sest reeglina on renditööjõud valmis töötama pisut madalama palga eest kui Eesti inimene. Kui on koondamine, pole vaja maksta koondamistasusid, koolitamisele ei pea eraldi aega ja raha kulutama jne. „Samuti ei pea ettevõte vajadusel ise tegelema inimesest vabanemisega, kui ta mingil põhjusel kollektiivi ei sobi. Üks telefonikõne meile ja me vahetame ta välja,“ ütles Kulbin, kelle sõnul on elu näidanud, et renditööjõud on ka vähem haiged, rääkimata ohust, et nad konkurendi juurde üle jookseks iga sendi pärast.

Lisaks on renditööjõud paindlikum töögraafikute koostamisel, eriti mis puudutab pühasid, õhtuseid vahetusi, ületunde jne. Seda põhjusel, et pere on neil kodumaal, siin ollakse vaid raha teenimas ja mida rohkem selleks võimalusi antakse, seda parem neile.

Huvitava tõsiasjana toob Kulbin välja selle, et renditööjõud parandab tihtilugu ka kohapealsete töötajate „kvaliteeti“. On mitu konkreetset näidet, kus kohalikud töötajad käisid pidevalt kurtmas kehva palga, töötingimuste jms üle. Pärast renditööjõu saabumist muututi aga oluliselt koostööaltimateks. „Renditöötajad teevad tihtilugu paremaid tulemusi, mis sunnib ka kohalikke töötajaid rohkem pingutama ja vähem kurtma.“

Kulbini sõnul on Eestis mitmeid illegaalseid ja poolillegaalseid vahendajaid, kes odavamalt tööjõudu vahendavad. Nendega tasub ettevõtjatel aga olla ettevaatlik. „Alles eelmisel nädalal oli ühes tootmisettevõttes juhtum, kuhu valiti neli töötajat odavamast firmast. Olidki väga tublid mehed, tegid väga tublit tööd, kuid siis tuli Politsei ja Piirivalveameti kontroll sisse ja mehed olid päevapealt läinud. Nende töötamine polnud korralikult vormistatud ja maksud olid nende pealt maksmata. Siis pöördus ettevõte meie poole abipalvega leida ruttu uued töötajad ja et kõik dokumentatsioon oleks korras ja maksud makstud. Esmapilgul tundunud kokkuhoid muutus hetkega saamata jäänud tuluks.“

Kulbini hinnangul on renditöötajate sulandumine kollektiivi äärmiselt oluline kogu ettevõtte jaoks. „Palk on oluline, kuid mitte ainult. Kõige tähtsam on, et töötaja tunneks end täisväärtusliku meeskonnaliikmena, mitte kui mingi „pagulane“, kes on juhuslikult sinna tööle sattunud. Eelnevalt tasuks kindlasti meeskonnaga rääkida, et sellised inimesed on tulemas, kuidas nendega käituda ja suhelda, rõhutada, et nad on „meie“, selgitada otsuse ja vajaduse eesmärki. Eriti oluline on selline suhtumine otseste ülemuste seisukohast, sest kui ülemus teeb vahe sisse tava- ja renditöötajal, siis teeb seda varsti kogu kollektiiv. Mõistlik oleks lähendada ta mõne meeskonna arvamusliidriga, siis läheb ka sulandumine kiiremini. Samuti regulaarsed töövestlused, tunnustused, ühised firmapeod jne.“

Kulbin tunnistab, et nende tuhandest töötajast töötab laonduses napilt üle poolesaja inimese, ehk vaid 5-7%. Enamus on ikka tootmises. „Oleme ise andnud suurtele ettevõtetele soovitusi, et hoida renditööjõu osakaalu ca 20% ringis, mis tagab paindlikkuse ja optimaalse kokkuhoiu, kuid laonduses on see selgelt madalam. Miks see nii on, on raske täpselt öelda.“

Et ladudes võiks rohkem renditööjõudu olla, arvab ka Via 3L värske juht Rainer Rohtla: „Meil on hetkel üheksa inimest renditud ja kasutame seda võimalust eeskätt nendel kohtadel, mis eeldavad suuremat paindlikkust. Miks laonduses tervikuna seda võimalust nii vähe kasutatakse, on ka minu jaoks küsimus.“