Üle 3000 uue sõiduauto „haihtus“ registrist

Erinevus on 3248 autot, ehk 12% „koguturust“. Suurim registrist „haihtuja“ on Renault, mida eelmisel aastal võeti ARK esmaste registreerimiste järgi arvele 2763 autot.  Aasta lõpus oli registris alles aga 1498 Renault´d, mis on toodetud 2018. aastal. Seega on kadunud 1265 Renault sõiduautot. 

Clio peamine re-ekspordiartikkel

Mudelite lõikes on kõige suuremad käärid Renault Clio puhul, mis oli möödunud aasta mudelite edetabelis pärast Škoda Octaviat ja Toyota RAV4 kõrgel kolmandal kohal. Aasta lõpuks oli registris alles jäänud aga vaid 398 Renault Cliot tootmisaastaga 2018, ehk 581 aasta jooksul registreeritud autot on kadunud.

Arusaadavalt on tegemist re-ekspordiga, millest automüüjad ise kõrva häälega ei räägi. Lisaks Renault`le tegelevad sellega ka mitmed teised automüüjad, silma torkab näiteks, et ka üle poolte Citroenidest on registrist kadunud, samuti 350 Daciat, 329 Peugeot`d, 310 Hyundaid jne.

„Ega selles midagi kriminaalset ju ei ole ja eks iga ettevõte vaatab ise kuidas raha teenida. Küll aga tekitab see suuri segadusi automüügi statistikas ja seab imagoloogiliselt kõrgematele positsioonidele marke ja mudeleid, mida eestlased tegelikult ei osta,“ lausus Toyota Balticu marketingidivisjoni juht Marek Maide tänases Äripäeva raadio saates Autosõbrad eetris.

Maide sõnul on Eestis olukord isegi enam-vähem kontrolli all. „Leedus aga võeti eelmisel aastal registrisse 7 227 Fiat 500 ja selle erinevaid derivaate, samal ajal kui Toyota olles tegelik turuliider, müüs seal kõiki mudeleid kokku 4 859 autot,“ lausus Maide, kelle sõnul keelatud selline tegevus ei ole, küll aga nörritab see müüjaid, kes re-ekspordiga ei tegele ning kes selle tõttu müügitabelites allapoole langevad.

Selle taustal satub täiesti uude valgusesse ka tänavuse jaanuari esmaste registreerimiste statistika, kus esikohal oli Citroen Berlingo, teisel kohal Renault Clio ja kolmandal kohal Škoda Octavia. Tähelepanuväärne on siinkohal, et Citroen Berlingo oli mullu arvult teine registrist „haihtuja“, Škodal ja Toyotal oli aasta lõpus aga arvel peaaegu täpselt sama kogus 2018. aasta autosid, kui neid aasta jooksul arvele võeti.

AMTELi statistika pisut erinev

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu statistika järgi oli Berlingo jaanuaris esimene ning Octavia teine. Renault deklareeris selles tabelis 20 auto suurust re-eksporti. Lisaks olid jaanuari suuremad re-eksportijad AMTELi info põhjal Dacia (43), Jaguar (37), Hyundai (17) jt. Kokku märgiti re-ekspordi reale 140 autot, kuid mitte ühtegi Citroeni. Ehk väidetavalt on kõik jaanuaris registrisse kantud 105 Berlingot eestlaste ostetud.

Möödunud aastal deklareerisid automüüjad AMTELI statistika põhjal kokku 908 auto re-eksporti, neist 254 Renault`d, 236 Hyundaid, 178 Daciat, 61 Peugeot`d jne. Vaid üks Citroen läks väidetavalt piiri taha. Ehk isegi kui AMTELis deklareeritud re-eksport maha arvata, on vahe registriga enamikel puhkudel ikkagi kahekordne, koguturgu arvestades on endiselt kadunud üle 2300 auto.    

Vastupidine anomaalia on aga mitme premium-margi puhul, mida on registris rohkem, kui neid uuena arvele võetud. Näiteks 2018. aastal toodetud Mercedes-Benze on arvel 89 autot rohkem, BMW-sid 75 autot, Volvosid 27 autot jne. See tuleneb tõsiasjast, et Eestis on üsna edukaks äriks kujunenud skeem, kus uued autod võetakse esmalt Tšehhis arvele ja registreeritakse Eestis justkui pruugitutena. Osa autodest aga sõidabki meil Tšehhi numbrimärgiga ringi.   

Kuula Autosõbrad eetris saadet siit:

https://raadio.aripaev.ee/episood/3000-uut-soiduautot-registrist-kadunud-kuhu