• 29.11.18, 15:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õiglane hind sünnib vaid ausas konkurentsis

Juba aastaid on meedias olnud juttu bussijuhtide puudusest ja neile makstavast tasust. Kerge on minna lihtsama vastupanu teed ja süüdistada ettevõtjaid, kes ei raatsi töö eest väärilist tasu maksta, kirjutab arvamusloos Bus-Mile OÜ juhataja Meelis Vihvelin.
Õiglane hind sünnib vaid ausas konkurentsis
Selles võib terake tõtt olla, aga samas tuleb karmima pilguga vaadata ka tellija poole. On selleks siis riik, omavalitsus, haridusasutus või mõni suurem ettevõte, lõpliku otsuse ainsaks kriteeriumiks kipub kõikjal olema hind.
Avalikul liiniveol korraldatakse riigihankeid, mille dokumentatsioon on piibli paksusega, aga hind on selle kõige juures ülim. Selline olukord sunnib ettevõtjaid tegema alaväärseid pakkumisi (mitte alapakkumisi – seda ei ole viisakas väita), kuna neil on täpselt kaks valikut – saada töö läbi alaväärse pakkumise või panna oma ettevõte kinni. Paraku on alaväärse pakkumise suurimaks kaotajaks just viimane lüli ehk bussijuht, sest ettevõte ei saa maksta rohkem, kui ta ise teenib.
Tellimusvedudel peaks ju asi tunduvalt roosilisem olema, kuid kahjuks tuleb tõdeda, et ei ole asjad kuigi kaunid ka seal. Jah, siin ei räägi me aastatepikkustest lepingutest, millele pakkumise tegemisel peab oskama ette näha kütuse maailmaturu kõikumisi ja riiklikku maksupoliitikat, aga siiski räägime suurest osast reisijateveo turumahust.
Kui palju maksab kooliekskursioon?
Näiteks 225 koolilapse 250 km pikkune sõit. Kui palju maksab 50kohalise bussi üks kilomeeter? Ei hakka siin detailset rehnutit tegema, aga kogemusest ütleks, et hind, mille juures on võimalik ka bussijuhile väärilist palka maksta, oleks kütuseliitri nn postihind.
Tulles tagasi eeltoodud küsimuse juurde, saame lihtsa arvutuskäigu:
225 inimest = minimaalselt neli suurt bussi, kus igas oleks 56 kohta. 4×250 km = 1000 km ja kui me korrutame selle läbi kütuse “postihinnaga”, saame tulemuseks 1400 eurot ilma käibemaksuta. Me ei tohi unustada, et mõne vedaja puhul tähendab 225 inimese vedamine ka viie bussi kasutamist ja sellest sõltub ka nende poolt tehtav pakkumine. 1400 eurot on selle tellimuse alumine “mõistlik hind”, mille juures saab maksta bussijuhile väärilist palka, maksta ausalt ära makstud ning hooldada bussid.
Miks ma sellest kirjutan?
Sest mul on valus! Sellepärast, et selline hind on enamikule tellijatest totaalselt vastuvõetamatu. Kooliõpetaja teatab, et saab sõidu tehtud tunduvalt odavamalt, mis tähendab, et keegi hoiab kuskilt kokku ja mitte vähe. On see siis maksud, bussijuhi palk või veelgi hullem, tehnika ja ohutus.
Minul endal on kolm last, kes käinud/käivad kooliga ekskursioonidel. Tean, et õpetajale on sellise väljasõidu korraldamine keeruline ja tülikas ettevõtmine. Transpordikulu (mis antud näitel on umbes 7,50 eurot ühe lapse kohta), peab õpetaja lapsevanematele, kes lõpuks selle sõidu eest maksavad, põhjendama.
Lapsevanemana on minu jaoks kõige olulisem siinkohal just ohutus, mitte see, kas ekskursiooni eest pean maksma kaks eurot rohkem. Kõige selle juures olen ma väga tänulik, et õpetajad võtavad vaevaks üldse ekskursioone korraldada. Kahjuks kipuvad nad aga unustama, et nii nagu käib võitlus õpetajate väärilise tasu kehtestamise osas, toimub see ka bussijuhtide puhul.
Mida arvavad õpetajad?
Kui õpetajate miinimumpalka on riigi poolt lubatud tõsta 1250 euroni ja sellega kaasneb keskmise palga tõus 1500 euroni, siis transpordisektoris on asjad kordades halvemad. Selle näite ajendil korraldas Bus-Mile.com hankekeskkond väikese uuringu. Saatsime tuhandele õpetajale/klassijuhatajale küsimustiku seitsme lihtsa küsimusega. Vastajaid oli kokku üle 150 ja nüüd saame teha kokkuvõtte:
49% vastanutest on juba sel õppeaastal korraldanud mõne ekskursiooni, 36% ei ole veel jõudnud, aga plaanib ja 15% on vastanud lihtsalt “ei”.
Põhiliselt – 92% vastanutest – tellib õpetaja ekskursiooniks bussi, 39% kasutavad aga avalikku transporti. Vanemate abi ekskursiooni transpordi korraldamiseks on kasutanud 7%.
Omale sobiva teenusepakkuja leidmiseks kasutatavate kanalite puhul tuleb tõdeda, et suur osa on teiste kolleegide soovitustel – 69% – ja varasematel kontaktidel – 47%. Internetist otsib lisa veidi üle poolte – 52% õpetajatest. Sama paljud piirduvad kahe võrreldava pakkumise küsimisega, 26% võtab kolm pakkumist, kümnendik on vastanud “rohkem kui kolm”. 12% arvab, et üks pakkumine on piisav ja enama leidmiseks ei ole lihtsalt aega.
Valiku tegemisel on paraku hind suurima osakaaluga – 91% vastanutest. Järgnevad teenuse kvaliteet 80, turvalisus 73 ja teenusepakkuja maine 32 protsendiga.
Küsisime ka õpetajate arvamust selle kohta, kas bussijuht peaks saama väärilist palka. 82% on vastanud “jah, kindlasti”, 18% tunnistavad, et oma valikut tehes ei mõtle nad sellele. Üks õpetaja on ka vastanud “ei, ise hakkas bussijuhiks”.
Ehk ka tellimusvedudel on hind määrava tähtsusega ning on üsna tõenäoline, et õiglast hinda küsiv bussifirma praagitakse pakkumiste seast esimesena välja. Isesõitvad bussid on veel unistuseks. Mõelgem sellele, et odavast hinnast olulisem on kvaliteetne teenus ja väärilist palka teeniv professionaalne bussijuht, kes teie lapsed tehniliselt korras bussiga turvaliselt punktist A punkti B toimetab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele