Kaubavedude sektor on aktiivne ja tööd piisavalt

„Tööd on olnud palju ja vedude mahu üle hetkel kurta ei saa,” tunnistab OÜ Windline juht Jaanus Benjamin Äripäeva Transpordi ja Logistika infolehele.

Positiivne on ka Järvamaal tegutseva veofirma OÜ Odien juht Janar Neido. “Võrreldes aasta varasemaga võib täheldada transpordimahu kasvu. Ootused ei olnud nii optimistlikud, kuid võib antud aastaga küllaltki rahule jääda,” kinnitab ta.

Neido sõnul on konkurentsivõimele mõjunud negatiivselt kütuseaktsiis, palgasurve ja tööjõunappus, mis kokku on vähendanud ka marginaalide kasvu. “Konkurentsis püsimist mõjutab veel lisaks raskeveokimaks ja teekasutustasu, mille mõlema kehtimine on sundinud tõstma transpordihinda,” lisab ta aasta iseloomustuseks.

Kaubagruppide osas on tänavu olnud kõik sama mis mullugi, kinnitavad küsitletud firmajuhid kui ühest suust, st midagi lisandunud või ära jäänud pole.

Soodsat hinda otsitakse Lätist-Leedust

OÜ Ilves Transport juhi Enno Ilvese sõnul on oluliselt tõusnud kulubaas – see tähendab nii küte kui ka tööjõud. “Väga järsk kütuse hinna tõus ongi olnud sel aastal suurim üllatus,” märgib ta. Muidu on aasta meie sektoris olnud suhteliselt rahuldav, lisab Ilves.

Turg on Ilvese sõnul hüplev. “Tihti kliendid otsivad naabritelt ehk Lätist-Leedust odavamaid lahendusi. Ja kliendid ei taha kaasa tulla suurenenud kulubaasiga,” märgib Ilves.

Jaanus Benjamini sõnul turg väga muutunud ei ole. “Küll on kasvanud meie klientide müügimahud. Vähemaks on jäänud Eesti transpordiettevõtteid,” lisab OÜ Windline juht.

Janar Neido OÜst Odien kinnitab aga turu kasvu ja seda just uute klientide näol. “Kindlasti oleme selleks väga palju vaeva näinud, et uute klientide usaldust võita ja samas varasemaid kliente hoida. Muidugi on oma osa müügitulu suurenemises ka pikaajaliste klientide transpordimahu kasvamises ehk kasvame koos klientidega,” selgitab ta.

OÜ Alonewolf arendusjuht Kaido Kokk nimetab peamise muutusena, mida nemad tunnevad, et suurtel logistikaettevõtetel pole kasvava töömahu teenindamiseks piisavalt autovedajaid.

“Sellest olenemata ei soovita vedajatele hindasid tõsta. Märkame ka seda, et üha enam rahvusvahelist tööd tegevaid autojuhte tunneb huvi Eesti siseriikliku töö vastu. Seda seetõttu, et töötasu siseriiklikul tööl on ühtlustumas rahvusvahelise töö eest makstava tasuga,” selgitab ta.

Sektori töömaht peegeldab Koka sõnul hästi turul toimuvat. “Kuna majandus kasvab, siis kasvavad ka veomahud, kuid oluliselt keerulisem on tehtavat tööd kasumlikult teha. Käesolev aasta on olnud väga keeruline just tööjõu osas,” märgib ta.

Autojuhtide otsimine aega- ja rahanõudvam

Transpordisektoris on Koka sõnul väga suur autojuhtide defitsiit. “See on omakorda põhjustanud töötasu kiire kasvu, mis on mõjutanud ka meid. Pikenenud on uue autojuhi värbamiseks minev aeg ja oluliselt kasvanud värbamisega kaasnevad kulud. Otsime autojuhte nii lähinaabrite juurest kui ka Balkanimaadest,” lisab OÜ Alonewolf arendusjuht Kaido Kokk.

OÜ Ilves Transport juht Enno Ilves tunnistab suuri raskusi tööjõuga. “Noori peale ei tule ja vanematel juhtidel on saabumas pensioniiga,” kinnitab ta.

Paides asuva veofirma Odien juhi Janar Neido kinnitusel oli töötajate leidmine pingeline mõned kuud tagasi. “Kuid hetkel ei saa öelda, et see oleks meie tõsine probleem. Töötajaid oleme otsinud, kasutades kõikvõimalike kanaleid, ning oleme neid leidnud või meid on leitud n-ö erinevaid teid pidi. Olemasolevaid töötajaid püüame hoida, pakkudes neile võimalust töötada pidevalt kasvavas ettevõttes ning investeerides töövahenditesse,” märgib ta.

Jaanus Benjamin nimetab olukorda tööjõuturul “huvitavaks”. “Korralikke autojuhte on tööjõuturul, mitte küll palju, kuid neid on. Seda aga põhjusel, et mitmed veoettevõtted on tegevuse lõpetanud,” selgitab ta.

Windline hoiab töötajaid, makstes nendele Benjamini sõnul keskmisest paremat palka. “Tegevusajaloo jooksul ei ole me ka kordagi palgamaksega  hilinenud. Töötajad oskavad seda hinnata. Kõik meie töötajad on oma ala parimad spetsialistid ja ühtegi projekti ega vedu oskuste ja tööjõu puudumise pärast pole ära jäänud,” lisab ta.

Investeeringutega ollakse ettevaatlik

Vedajate investeerimisjulgus on madal, kuna tuleviku osas ollakse pessimistlikud. Benjamin investeerimisjulgusest rääkida ei söanda. “Niikaua, kui valitsejad muudavad Exceli tabeli põhiselt ettevõtjaid puudutavaid seadusandlusi, niikaua puudub ka investeerimisjulgus. Samas investeerima peab, ilma milleta ei konkureeri me enam naaberriikide veoettevõtetega,” sõnab ta. “Investeerinud oleme ettevõttesse vajaduspõhiselt. Soetanud oleme uut tehnikat, vanem vahetatud välja,” lisab Benjamin.

Mida võiks oodata järgmiselt aastalt? “Stabiilsus oleks ehk võtmesõnaks. Ja seda ennekõike valitsejate poolt,” kinnitab Jaanus Benjamin. “Järgmine aasta ei saa olema erinev käesolevast aastast,” lisab Kaido Kokk.

Autor: Indrek Kald, kaasautor