Loe, mida arvavad eestlased meie "liikluskultuuritusest"

Üle 100 küsitlusele vastanu kasutas Eesti liikluskulltuurile hinnangu andmise võimalust. 41% andsid Eesti liikluskultuurile negatiivse hinnangu, 33% vastajatest jäid neutraalseks ja leidsid liikluskultuuris nii head kui ka halba. 26 vastajat olid positiivsed, kellest kaks kirjeldasid liikluskultuuri isegi väga heana.

Siinkohal mõned näited vastustest, kus inimesed hindavad liikluskultuuri ja kirjeldavad olukorda meie liikluses.

* Suhteliselt halb ja närviline. Esimest korda uues linnas liikudes, näiteks Tallinnas tahetakse üle sõita, kui see oleks võimalik. Palju on kiirustajaid, liikluseeskirjade rikkujaid. Tean rääkida tee-ehitustsoonides liiklemisest, seis on halb. Tagasipöörded tehakse valedest kohtadest ja punase-valgevöödiliste liiklusmärkide 686 “ohtlik koht või teeäär” paigutusest ei peeta kinni.

* Väga kehvaks hindan. Noored ei näe ega kuule midagi, nina telefonis ja klapid peas; autojuhte on kahte tüüpi, osad viisakad, annavad teed ja käituvad mõistlikult ja siis on teine osa neid, kes süstivad igal momendil kuhugi, suunatulesid neid valdavalt ei ole. Jalgratturid on endile kinnistanud hoiaku, et kõik autod ja juhid on neile allutatud, igal pool ja ajal tuleb neile teed anda ja sõidurajal sõidetakse täpselt nii servas, kui rattur õigeks peab.

* Liikluskultuur võiks parem olla ehk rohkem teisi arvestatav. Värske kogemus, kus 70 km/h alas Tartu maantee laiendustöödel pidurdab eessõitja maha kiirusele 45 km/h ilma nähtava põhjuseta. Või peale möödasõitu aeglustatakse oma tempot nii, et möödasõitja jääb tagant tulijale jalgu.

* Väga hull ei ole, aga palju on neid, kes teevad hulljulgeid möödasõite ja jõuavad enda sõiduritta tagasi paar sekundit enne vastu tuleva autoga kokku põrkamist. Lisaks sõidavad nad pikka aega su taga nii, et kui ootamatult peaks metsloom teele hüppama ja mina pidurdaksin, siis see auto ei jõuaks reageerida ja sõidaks mulle kohe otsa.

* Üpris halvasti, noori rohelisi juhte kiputakse liikluses kiusama, eriti kui “kantakse” vahtralehte. Paljud juhid ei tunne liikluseeskirju, näiteks ei teata parema käe reeglist parklates. Puudub üldine viisakus, ei lasta teisi juhte vahele ja nii tekitatakse ohtlikke olukordi. Eriti nukraks teeb joobeseisundis juhtimine, mille tõttu teeb politsei teiste juhtide suhtes üldistusi, see aga omakorda mõjutab kodanike suhtumist riigikaitseorganitesse.

*Palju oli lühikesi negatiivseid hinnanguid, iseloomustused olid järgmised: õudne; katastroof; närviline ja pigem halb; tugevalt puudulik; 3+ viie palli süsteemis, puudulik võrreldes Lääne-Euroopa ja Inglismaa autojuhtide käitumisega liikluses.

Ei ole aga halba ilma heata, valdavalt tumedates toonides vastuste hulgas oli ka valgust, näiteks:  

* Läheb aasta-aastalt paremaks. Hetkel on juba enam-vähem okei. Sõidan üsna palju, ca 400 km nädalas nii linnas kui maanteel.

* Normaalne, on täiesti peast soojasid inimesi kui ka väga tublisid liiklejaid.

* Viisakust juba leidub, kuid kui inimesed liiklemise ja reeglid ka endale selgeks teeksid, siis oleks varsti päris hea!

* Hindan heaks. Autojuhid võiksid olla rohkem tähelepanelikumad ja rooli taga mitte tegeleda kõrvaliste asjadega.

* Võrreldes Põhjamaadega on liikluskultuur Ida-Euroopalikum - rohkem on agressiivseid juhte, liiklusrikkujaid jne. Samas võrreldes teiste Ida-Euroopa ja isegi Balti riikidega, on Eesti liikluskultuur tunduvalt parem, tehakse vähem ohtlikke möödasõite ja liikluseeskirjadest peetakse rohkem kinni. Kindlasti on Eesti liikluskultuur ka parem kui Lõuna-Euroopas (Itaalia, Kreeka, Balkanimaad), juhid on rahulikumad ja on vähem sagimist. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi arenguruumi veel on, siis pole liikluskultuur üldse kõige hullem ja tundub, et ajaga muutub see järjest paremaks.

Juunis läbi viidud küsitlus korraldati Volkswageni tarbesõidukite divisjoni eestvõttel ja vastata sai Auto24 foorumites ning auto-moto elustiiliblogi Wroomer Facebook’i lehel. Kokku oli vastanuid 137 inimest.