Meelis Münt: kütuseturu areng sõltub kliimapoliitikast

Kui vaadata suurt pilti, siis liiguvad EL ja maailmamajandus vähese süsinikukasutusega majanduse poole. Eesmärgiks on seatud, et süsinik hakkaks oma kohta kaotama. Küsimus on asekantsleri sõnul ainult selles, kui kiiresti ja millises mahus.

Selleks, et EL suudaks oma eesmärki täita, tuleb 2050. aastaks transpordisektori emissiooni vähendada 60 protsenti. Praegu ujume aga vastassuunas, sest CO2 emissioon transpordi kasutamise suurenemise tõttu järjest kasvab. Järgmiste kümnendite väljakutse ongi, kuidas heitgaase vähendada, märkis Münt.

Kliimapoliitikat võtab kõige tõsisemalt Hiina, sest nende tõsine probleem on sudu, mis on mõjunud väga halvasti inimeste tervisele. Seal on lausa presidendi ja peaministri tasemel vastu võetud otsus, et midagi tuleb muuta. Ja seepärast on välisõhu kvaliteet iseäranis hiinlastele väga oluline küsimus, rääkis Münt.

EL-i kütuseturu proovikiviks saab ebastabiilne naftahind, mis mõjutab nii tootjaid kui ka tarbijaid. Pikas perspektiivis mõjutab kütuseturu võimalikke arenguid teadus-ja arendustegevus ning innovatsioon: nii EL , USA, Hiina, Brasiilia kui ka teised riigid tegutsevad selle nimel, et muutuda puhtamaks ja innovatiivsemaks.

Mis ootab ees?

Esmalt panustab EL autopargi efektiivsemaks muutmisesse, mis teisisõnu tähendab mootoritehnoloogiate arendamist. Kui praegu on kokku lepitud, et aastaks 2020 ei tohi keskmine uute sõiduautode CO2 emissioon kilomeetri kohta olla mitte rohkem kui 95 grammi, siis aasta lõpus otsustab komisjon, mis eesmärgid seatakse 2020. aastaks.

Reguleerimisalasse kavatsetakse võtta ka raskeveokid ja bussid, sest maanteetranspordi osakaal on kasvanud ning sellega juba ELis tegeletakse, märkis Münt.

Teine oluline eesmärk on biokütuste ja täiustatud biokütuste suurem kasutuselevõtt. Sama kehtib elektriautode, vesiniku ja teiste tehnoloogiate kohta, mis tähendab suuremat alternatiivkütuste kasutuselevõttu.

Kolmas päevakorras olev teema on ühendused ja taristu ning intelligentsed transpordisüsteemid. „Nendega tahetakse vähendada ummikuid ja parandada liikuvust, samuti parendada ruumide planeerimist,“ selgitas Münt.

Eraldi teema on Mündi sõnul kõik see, mis puudutab lennundust ja merendust. „Eelmise aasta lõpus lepiti kokku, et lennundussektoris võib lennukikütuste juurest liikuda suurema biokütuste kasutusele võtmise poole. Ilmselgelt on lennunduses biokütustel tulevikus suur osakaal,“ nentis Münt, kelle sõnul on kokku lepitud selles, et lennundusturu kasv ei tohi tulla emissiooni kasvu arvelt ja  suurenenud lennuliiklus tuleb kompenseerida puhtamate kütuste ja tõhusamate mootoritega.

Kõik merenduse kohta käiv mõjutab Eestit sellepärast, et Läänemeri on määratud väävli kontrollialaks. See tähendab, et Läänemerel sõitvad laevad peavad kasutama 0,1protsendilise väävlisisaldusega kütuseid. „Tõenäoliselt seatakse alates 2020. aastast ka maailmameredele väävlipiirang 0,5 protsenti, mis tähendab, et ka merendussektoris kasutatavad kütused peavad olema puhtamad,“ jätkas Münt, lisades, et merendussektoris saab kütteõlidele olema peamiseks alternatiiviks NLG.

Baaskütustel hakkab merendussektoris olema suurem roll mitte ainult väävliheitmete, vaid ka lämmastikuheitmete vähendamisel, sest nad suudavad täita mitu eesmärki ühe hoobiga, lisas ta.

Kolm tulevikustsenaariumi

Münt nimetas kolm stsenaariumi, kus suunas võib ELi kütuseturg liikuda.

Esimene stsenaarium. Kui praegu on transpordisektoris 94 protsenti kütustest naftal baseeruvad, siis selle stsenaariumi korral jääb see trend kuni 2050. aastani enam-vähem samaks: 87 protsenti on naftal põhinevad kütused ja 13 protsenti biokütused. Samas välistab see elektrienergia kasutuselevõtu ja on seetõttu Mündi hinnangul väga vähe tõenäoline.

Teine stsenaarium. See eeldab ELi kiiret kliimapoliitikat, kus võetakse heas mõttes eesjooksja roll. Kiirema elektrifitseerimise stsenaariumi korral nähakse aastaks 2050 ette, et 40 protsenti maanteetranspordist on elektrisõidukid, 25 protsenti transpordist kasutab biokütust ja 36 protsenti naftal põhinevaid kütuseid.

Kolmas stsenaarium. Kui elektrisõidukite läbimurre nii kiire ei ole, siis hinnanguliselt teevad aastaks 2050 kõige suurema tõusu biokütused. Ja naftal baseeruvad kütused kaotavad oma osakaalu. „Mina arvan, et suured muudatused ei leia aset aastal 2030, vaid suurem naftal baseeruvate kütuste langemine leiab aset alates aastast 2030 ning biokütused ja elektrisõidukid tulevad palju suuremas mahus turule.“

Selle stsenaariumi kasuks räägib Mündi sõnul see, et elektrisõidukite ja elektritehnoloogia arendamine on ebakindel. Kas Tesla ja teised suured elektrimootorite tootjad suudavad ikka oma arendustegevusega ka laiale massile tooteid pakkuda?  Praegu suudavad elektriautod korraga läbida ainult mitusada kilomeetrit ja need on ikka veel väga kallid. Kui aga elektritehnoloogia läbimurre suudab oodatud eesmärgi saavutada, siis elektritransport maanteetranspordis võib jõuda 40 protsendi lähedale, ennustas Münt.