• 07.12.16, 11:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Transiidikeskuse terminalides kasvab üldkauba maht

Vaatamata keerulisele seisule Ida ja Lääne vahelises transiidis on konteinerveoste langustrend peatunud ja üldkauba kategoorias toob lõppev aasta Transiidikeskuse terminalidele kuni kolmandikulise kasvu, teatas ettevõte.
Transiidikeskus Muuga sadamas
  • Transiidikeskus Muuga sadamas Foto: Raul Mee
Transiidikeskuse AS Muuga konteinerterminal käitles 2016. aasta ühteistkümne kuuga 181 679 TEU’d (TEU on 20-jalase konteineri tingühik) kaupa, mis on 4% vähem kui 2015. aastal. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž kasvas perioodi võrdluses 0,2%.
Transiidikeskuse AS üldkaubaterminal käitles 2016. aasta ühteistkümne kuuga 419 241tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 29,6 % enam kui möödunud aasta samal perioodil. Transiidikeskuse AS terminalide kogukaubakäive kokku oli 2 541 733  tonni, mis on 5,7% enam kui möödunud aasta samal perioodil.
Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee sõnul tundub, et oleme Ida ja Lääne transiidis niiöelda põhjast läbi käinud. Kuna ettevõte on nüüdseks juba aastaid väldanud languses ikka pidevalt investeerinud nii tehnikasse, uutesse ladudesse kui ka tööprotsesside automatiseerimisse, on see hakanud vilja kandma ning viimastel kuudel on tulemustes näha väikest kasvu. Iseäranis üldkauba vaates on aasta kujunemas edukaks – äralangenud Vene impordi asemel on otsitud Eesti oma eksportkaupa, kellele pakkuda konteinertransiiti atraktiivse võimalusena. Tänu tehtud ja töös olevatele investeeringutele on võidetud juurde uusi suurkliente – nii puidugraanulite, vilja kui tehniliste kultuuride ladustamise ja ümberlaadimiseks.
Hinnakonkurents on sadamates aga armutu ja sunnib ka Transiidikeskust otsima aina enam ja enam efektiivsust.
Turule on tulnud uusi terminale, kelle ainus võimalus konteineritransiidist osa saada on turuhindadest oluliselt odavama hinna pakkumine ning teenuste eest kohati isegi peale maksmine. See pole kindlasti mõistlik ega jätkusuutlik tegevus, leiab Laidvee. Enamus suurtest ookeanilaevaliinidest on jätkuvalt suurtes kahjumites, mis omakorda suurendab hinnasurvet logistilises ahelas osalejatele veelgi. Mõned kuud tagasi pankrotistus päeva pealt üks maailma suuremaid konteinerlaevaliine Hanjin. Järgmise aasta plaanides on enamik laevaliine siiski mõõdukalt optimistlikud. Tänases keerulises olukorras koostavad laevaliinid oma finantsplaane enam mitte aastaks, vaid kvartaalselt, sama tuleb teha ka meie operaatorfirmadel ent ka sadama- ja raudtee-ettevõtetel. Laidvee sõnul usuvad nad pikas perspektiivis rahvusvahelise kaubavahetuse kasvu ja näevad oma Soome klientide näol ka Rail Balticul positiivset rolli, siis lähituleviku osas on teadmatust liiga palju.
Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas. 

Seotud lood

Uudised
  • 06.03.17, 10:11
Transiidikeskuse AS-i juhatuse esimees Erik Laidvee lahkub ametist
Erik Laidvee lahkub Transiidikeskuse kinnitusel ametist 10. märtsil 2017.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele