Kaupade eksport jäi aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga samale tasemele ja import vähenes 4%, teatas statistikaamet.Enim mõjutas kaubavahetust põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi vähenemine.
Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 106 miljonit eurot, mis oli 44 miljonit eurot väiksem kui 2014. aasta aprillis.
Kõige enam eksporditi aprillis elektriseadmeid (viiendik Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%) ningpuitu ja puittooteid (10%). Mullu sama ajaga võrreldes suurenes enim metalli ja metalltoodete (kasv 15 miljonit eurot), mitmesuguste tööstustoodete (kasv 14 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (kasv 9 miljonit eurot) eksport. Enim kahanes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (langus 20 miljonit eurot). Võrreldes eelmise aasta sama kuuga eksporditi selles kaubajaotises vähem piima ja piimasaaduseid, kanget alkoholi ja kala.
Kõige rohkem imporditi aprillis Eestisse elektriseadmeid (18% koguimpordist), mineraalseid tooteid (11%), mehaanilisi masinaid (10%), transpordivahendeid (10%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (10%). Impordi kahanemist mõjutas samuti enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveo vähenemine (langus 25 miljonit eurot), lisaks vähenes veel mineraalsete toodete (langus 16 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (langus 13 miljonit eurot) import. Samas suurenes transpordivahendite import 11 miljoni euro võrra.
Ekspordi sihtriikide seas oli aprillis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (10%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.Enim suurenes eksport Togosse ja Hollandisse (kasv vastavalt 18 miljonit ja 16 miljonit eurot), peamiselt mineraalsete toodete ekspordi kasvu tõttu. Samas vähenes oluliselt eksport Venemaale (40 miljoni euro võrra), kuhu eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh kange alkohol, piim ja piimasaadused, kala).
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ning Lätist ja Leedust (kummastki 9%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid, Lätist põllumajandussaaduseid, toidukaupu ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim vähenes kaupade sissevedu Suurbritanniast (langus 20 miljonit eurot) ja Soomest (langus 19 miljonit eurot). Suurbritanniast imporditi vähem mehaanilisi masinaid ning Soomest mineraalseid tooteid (sh elektrienergia, mootorikütus). Samas kasvas kaupade import Hiinast, Hollandist ja Valgevenest (kasv kõigist 7 miljonit eurot). Hiinast ja Hollandist suurenes peamiselt elektriseadmete sissevedu ning Valgevenest mineraalsete kütuste import.
Võrreldes tänavu märtsiga kahanes aprillis kaupade eksport 3% ja import 6%.
Seotud lood
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 2% ja kaupade import 9%, teatas statistikaamet. Kaupade sissevedu suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes.
Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Kaupade eksport kahanes jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11%, kuid kaupade import kasvas 2%, teatab statistikaamet.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.