Läinud detsembris jõustunud firmaautode käibemaksumuudatus, mis ettevõtjad tagajalgadele ajas, on riigikassasse toonud kordades vähem maksutulu, kui rahandusministeerium lootis.
Täiendavat käibemaksu on laekunud keskmiselt 1,3 miljonit eurot kuus, seega viie kuuga kokku umbes 6,6 miljonit eurot. Seaduseelnõu seletuskirja järgi oli prognoos aga 47 miljonit eurot aastas. Suurenenud on tööandja sõidukite ja muu vara erisoodustuse deklareerimine, millelt on viimasel viiel kuul kokku lisamaksutulu tulnud umbes 1,4 miljonit eurot.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helmi arvates võiks langetada erisoodustusmaksu. Ta tõdes, et erisoodustusmaksu on tunduvalt lihtsam muuta, kui firmaautode käibemaksumuudatust tagasi pöörata. Helmi nägemuses tuleks erisoodustusmaksu langetada seetõttu, et praegune maksumäär sunnib ettevõtjaid sõidupäevikuid pidama, kuna täies ulatuses erisoodustuse tasumine pole praeguse maksumäära juures neile vastuvõetav.
AMTELi arvates ei ole antud maksukogumise skeemi toimimine tõenäoline. Ilmselt tuleks hakata arutama mingil muul meetodil ettevõtete sõidukitega seotud maksu kehtestamist. Näiteks CO2-põhist, mille saaks rakendada õiglasemalt ehk kasutatavate sõidukite margist, mudelist ja suurusest tulenevalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.