Tallink Grupi auditeerimata puhaskahjum oli tänavu esimeses kvartalis 13,3 miljonit eurot, ehk 0,02 eurot aktsia kohta, kahanedes mullusega võrreldes 43%.
Börsifirma ja selle tütarettevõtted vedasid esimeses kvartalis kokku 1,8 miljonit reisijat, mida on 5,9% vähem kui sama perioodi jooksul eelmisel aastal. Sellele vaatamata kasvas kontserni auditeerimata müügitulu 1,9 miljoni ehk 1% võrra kokku 190,2 miljoni euroni ja kulumieelne kasum (EBITDA) kasvas 15 miljoni euro ehk 335% võrra, 19,5 miljoni euroni. EBITDA marginaal oli 10,2%, võrreldes mullusega, mil see oli 2,4%.
Ettevõtte teatel tehti eelmise majandusaasta jooksul erinevaid laevade opereerimist puudutavaid muudatusi, mis avaldasid enim mõju kasumlikkusele esimeses kvartalis ehk madalhooajal. Samas tuuakse välja, et vaatamata reisijate arvu kahanemisele tõid tehtud muudatused kaasa müügitulu kasvu ning kasumlikkuse paranemise läbi kulude kokkuhoiu.
Esimeses kvartalis kasvas Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel müügitulu 2,7% tuginedes 21,3% kaubaveoühikute kasvule. Osa liini kaubaveoühikute kasvust tuli liini vahetanud laevalt Sea Wind. Eesti-Rootsi vahelisel laevaliinil, kus laevade mahutavus on eelmise aastaga võrreldes madalam, oli näha reisijate veo langust 9,9% ning kaubaveoühikute arv langes 10,4%.
Läti-Rootsi laevaliinil oli reisijate veo langus 41,2%, veetud kaubaveoühikute arv kahanes 59,6% võrra, veetud sõiduautode arv kahanes 33,0% ning müügitulu kahanes 39,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Börsiteates tuuakse välja, et reisijate ja kaubaveo langus Läti-Rootsi liinil on tingitud asjaolust, et alates mullu augusti algusest opereerib liinil ainult üks laev, Isabelle. Esimese kvartali jooksul avaldus laevafirma teatel surve piletihindadele kõikidel laevaliinidel, mis tulenes konkurentide agressiivsest hinnastamisest. Samuti jätkus eelmise aasta teises kvartalis alanud reisijate arvu langus Vene turult.
Esimeses kvartalis oli välja prahitud kokku kuus laeva. Tänu suuremale prahitud laevade arvule suurenes müügitulu laevade prahtimisest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 85,9% võrra, 15,7 miljoni euroni. Välja prahitud laevadest kaks, Silja Festival ja Regina Baltica, on Tallinki teatel plaanitud müüa teises kvartalis.
Laevade avalike alade ning restoranide ja poodide kontseptsioonide uuendused koos muudatustega opereerimises aitasid ettevõttel tõsta müügitulu pardal tarbimisest 3,5% reisija kohta.
Käesoleva majandusaasta esimeses kvartalis kasvas rahavoog äritegevusest kokku 19,2 miljonit eurot. Kontserni kogulikviidsus ulatus neljanda kvartali lõpus 68,8 miljoni euroni, mis hõlmab 66,3 miljonit eurot raha ja 2,5 miljonit eurot kasutamata krediidilimiite, tagades tugeva finantspositsiooni jätkusuutlikuks opereerimiseks, kirjutatakse börsiteates.
Seotud lood
Tallink Grupi tütarettevõte Tallink Line ning Nordea Bank Finland allkirjastasid laenulepingu summas 184 miljonit eurot, teatas laevafirma.
AS Tallink Grupp teatel oli ettevõtte auditeerimata käive majandusaasta teises kvartalis 253,9 miljonit eurot, mida on 3 protsendi võrra enam kui möödunud aastal samal ajal.
Võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes AS Tallink Grupp laevadel veetud kaubaveoühikute arv 4,4 protsenti.
Viking Line Abp konsolideeritud müügitulu 2015. aasta esimesel kvartalil kasvas 1,5% 105,0 miljoni euroni, tegevustulu oli -9,8 miljonit eurot.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.