Rail Balticu konverentsil vaadeldakse tulevase raudtee mõjusid

Arutelu alla tulevad Põhja-Euroopa dimensiooni sisaldav regionaalne mõõde; Eesti üleriigiline ja Tallinna ning Pärnu kohalik skaala. Raudtee toob kaasa muutusi sotsiaalmajanduslikes aspektides ja seab väljakutseid  hea ruumilise planeerimise ja majandusliku kasumlikkuse saavutamiseks.

Hollandi linnaplaneerimise ja arhitektuuriekspert Ton Venhoeven sõnas, et Rail Baltic on Eestile väga oluline valik: “Raudteeühendusi arendatakse praegu igal pool, lisaks Euroopale aktiivselt ka Aasias. Eesti otsustada on, kas olla selles võrgustikus osaline või jääda sellest kõrvale. Mõelda tuleb suurelt, mitte ainult kohaliku transpordi plaanilt. Rongiterminali ümbrusest peab kujunema üks linna olulisi sõlmpunkte, kuhu koondub nii äri, kaubandus kui teenindus. Selles keskuses tuleb juba varakult mõelda mitmetasandiliselt - orienteeruda suuresti jalakäijatele, lahendada eos parkimisküsimused."

Eesti valmistab koostöös naabrite Läti ja Leeduga ette meie regiooni lähiaastakümnete suurprojekti – rahvusvahelist kiirraudteed. Rail Balticu projektijuhi Miiko Perise sõnul mõjutab uus rongiühendus nii Eesti kui kogu regiooni elanike liikumis- ja ettevõtlusvõimalusi ning sealjuures avalikku ruumi, majandust, inimeste mobiilsust ja kohalikku elukorraldust.

"Rail Balticul on piltlikult öeldes külgetõmbejõud, mis mõjub reisijatele ja kaubavoogudele ka kaugemal, ulatudes nii Helsingisse kui miks ka mitte Peterburgi. On palju näiteid nii Euroopast kui mujalt maailmast, kuidas raudtee on andnud piirkonnale uue hingamise ja edendanud mitte ainuüksi majanduse, vaid kogu kohalikku ja regionaalset elukorraldust nii, et inimesed uue raudtee olemasolust rõõmu tunnevad. Ka Eestis tuleb mõelda mitte ainult sellele, milline tulevane raudtee tehniliselt välja hakkab nägema, vaid millised on tervikmõjud,“ märkis Miiko Peris.