Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis oli 126miljonit eurot suurem kui 2013. aastal.
Kaubavahetuse aastavõrdlust mõjutas enim 2013. aasta jaanuaris toimunud üksiktehing laevadega. Kui see kaubavahetusest välja jätta, siis jäi 2014. aasta kaubavahetus 2013. aasta tasemele.
2014. aastal oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus kaupade ekspordis 72% ja impordis 83%, võrreldes varasema aastaga jäi näitaja ekspordi puhul samale tasemele, kuid impordi puhul vähenes 1% võrra. Suurim ülejääk kaubavahetuses oli Rootsi ja Norraga ning suurim puudujääk Saksamaa ja Poolaga.
Peamised ekspordi sihtriigid olid 2014. aastal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), Soome (15%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooted, Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid. Enim vähenes eksport Venemaale (216 miljoni euro võrra), Soome (138 miljoni euro võrra) ja Leetu (81 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Soome viidi vähem transpordivahendeid ning Leetu mineraalseid tooteid. Enim suurenes eksport Rootsi ja USAsse.
Kõige rohkem imporditi 2014. aastal kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Rootsist (11%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Enim vähenes kaupade sissevedu Suurbritanniast (136 miljoni euro võrra), Lätist (129 miljoni euro võrra) ja Leedust (91 miljoni euro võrra). Kaupade sissevedu suurenes enim Saksamaalt ja Rootsist.
Mullu eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Ekspordi vähenemine 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga oli peamiselt tingitud transpordivahendite (langus 161 miljonit eurot), keemiatööstuse tooraine ja toodete (langus 99 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (langus 76 miljonit eurot) väljaveo kahanemisest. Enim kasvas elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu.
2014. aastal imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (19% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Impordi vähenemist mõjutas enim transpordivahendite (langus 264 miljonit eurot), mehhaaniliste masinate (langus 140 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 30 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes elektriseadmete ja mineraalsete toodete import.
Ekspordihinnad langesid mullu võrreldes 2013. aastaga 2,6% ja impordihinnad 2,2%.
2014. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. 2014. aasta detsembris võrreldes 2013. aasta detsembriga kasvas eksport 3% ja import 9%.

Seotud lood

Uudised
  • 11.05.15, 10:11
Elektriseadmed suurendasid kaubavahetust
Kaupade eksport kasvas 2015. aasta märtsis 3% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kasvu elektriseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuse suurenemine.
Uudised
  • 10.11.15, 10:00
Kaubavahetus jätkab vähikäiku
Kaupade eksport vähenes septembris 10% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatab statistikaamet. Aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes vähenes eksport 3% ja import 5%.
Uudised
  • 10.02.15, 16:52
Swedbank: aastal kaks eri nägu
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli Eesti eelmisel aastal kahanenud kaubavahetuse pilt aasta esimesel ja teisel poolel väga erinev: esimest poolt kahandas varasema aasta laevatehingu mõju, teise poole kasv tuleb suuresti ühelt firmalt.
Uudised
  • 13.01.16, 13:33
Ekspordi kukkumine jätkub
Eesti kaupade eksport on alates juulist pidevalt kahanenud. Kui juulis ja augusti vähenes eksport 5 protsenti, siis septembris ja oktoobris juba vastavalt 10 ja 13 protsenti.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele