Are, Tootsi, Tori ja Vändra vallad ei nõustu 20. novembril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud Rail Baltica raudteeühenduse trassieelistustega põhja-Pärnumaa osas.
Are, Tootsi, Tori ja Vändra vallad on planeerimise käigus teinud korduvaid ettepanekuid Rail Baltica trassi paigutamiseks olemasolevasse raudteekoridori. Nelja valla juhid märkisid, et augustis pakkus Pärnu maavanem lahenduse, kus trass ei poolitanud külasid ning ei läbinud Taarikõnnu loodusala. See lahendus oli leitud omavalitsuste, elanike, planeerija ja looduskaitsjate vahelise kompromisslahendusena, mille tarbeks tegid kõik osapooled järeleandmisi. „Pakutud kompromisslahendusega mitte arvestamine annab piirkonna elanikele ja omavalitsustele selge signaali, et nende arvamus ei oma planeerimiseprotsessi käigus vähimatki tähtsust,“ kirjutavad vallajuhid oma pöördumises. „Lisaks jääb arusaamatuks, et millist tähtsust omab valitsuskabineti seisukoht tervikuna, sest planeerimisseadus annab küll valitsusele võimaluse maakonnaplaneering algatada, kuid ei anna vähimatki võimalust otsustada planeeringu lahenduste üle.
Are, Tootsi, Tori ja Vändra vallad kinnitavad, et jäävad varasema seisukoha juurde, et Rail Baltica trassikoridor peab paiknema olemaoleva raudteega võimalikult ühes koridoris, mis tekitab minimaalselt kahju nii inimestele kui looduskeskkonnale. „Leiame, et Rail Balticu raudteetrassi planeerimise ja uuringute faasis peab Põhja-Pärnumaal jätkama kahe trassikoridoriga (5C ja 5D). Vabariigi Valitsuse kinnitatud trassikoridor läbib 6km ulatuses Tootsi Suursood, mis ilma uuringuid teostamata ei tohiks seada eelistust antud trassikoridorile (5C), kuna ehitamise maksumus võib kujuneda võrreldes maavanema poolt pakutud trassikoridoriga (5D) hiljem kallimaks,“ teatasid vallajuhid.
Seotud lood
Juulis valis Rail Balticu juhtkomitee välja parima võimaliku trassilahenduse, mida hakatakse eelseisva sügise ja talve jooksul avalikul aruteludel tutvustama. Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann ütles ERRile, et et kõigile sobiva lahenduse väljatöötamine on pea võimatu.
Valitsuskabinet andis neljapäeval toetuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning konsultantide esitatud Rail Balticu raudteeühenduse trassieelistustele. Põhja-Eestis jätkatakse tööd kahe erineva perspektiivikama trassiga, Kesk-Eestis ja lõuna pool ühega.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.