Eilsel Rail Balticu rakkerühma kohtumisel jõudsid Eesti, Läti ja Leedu esindajad arusaamale, et Rail Balticu ühisettevõtte asutamise ajagraafik ei võimalda ettevõtte asutamist 1. jaanuariks 2014.
Samas soovivad osapooled jõuda ettevõtte loomiseni uue aasta alguses niipea kui võimalik.
Rakkerühma eesistuja Indrek Sirp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist märkis, et mitmed teemad aktsionäride lepingus vajavad veel täpsustamist, kuigi paljudes punktides on saavutatud konsensus. “Seisukohtade ühtlustamine läbirääkijate vahel on osutunud arvatust keerukamaks, seega ei suuda me püsida algselt väljapakutud ajagraafikus, mille kohaselt oleks Rail Balticu ühisettevõte asutatud hiljemalt tuleva aasta 1. jaanuariks,” ütles Sirp.
Lõppenud läbirääkimisvooru põhiteemadeks olid Rail Balticu projekti elluviimise faasid, äriplaani koostamise põhimõtted ning ettevõtte juhtorganite pädevus ja kohutustused. Läbirääkimisi jätkatakse tuleval nädalal Vilniuses.
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Rail Baltic on osa Põhjamerest Läänemereni ulatuvast Euroopa põhitranspordikoridorist.
Seotud lood
Eesti Raudtee eksjuht Kaido Simmermann räägib Äripäevale antud intervjuus, kuidas leedulased Rail Balticu ehitamist pidurdavad, ja ennustab teedemaksu peatset kehtima hakkamist Eestis.
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome ministrid kirjutasid esmaspäeval Vilniuses alla leppele, mis on aluseks Rail Balticu raudteeühenduse ühisettevõtte loomisele.
Nii Pärnu linn kui ka ettevõtjad on huvitatud Rail Balticu kulgemisest võimalikult linna lähedalt. Soov on rajada Pärnusse kaubajaam, kirjutab Äripäeva Logistika rubriik.
Rail Balticu juhtkomitee otsustas, et senisest enam arvestatakse raudteeühenduse planeerimisel kohaliku rongiliikluse võimalustega.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.