Tänavu märtsis vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades 6% võrreldes eelmise aasta märtsiga.
Eksport ja import kahanesid teist kuud järjest, veebruaris vähenesid mõlemad kaubavood aastavõrdluses 2%, teatas statistikaamet.
Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,01 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,12 miljardi eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 116 miljonit eurot ning võrreldes 2012. aasta märtsiga see mõnevõrra vähenes.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (11%). Enim mõjutas koguekspordi vähenemist võrreldes mulluse märtsiga väljaveo vähenemine Rootsi ja Venemaale (langus vastavalt 7% ja 9%). Oluliselt suurenes eksport Lätti ja Belgiasse (kasv vastavalt 31% ja 101%).
Rootsi ja Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Lätti kütuseid, sõidukeid ja nende osi.
Enim imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Rootsist, Lätist ja Saksamaalt (igast 9%). Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes kõige rohkem sissevedu Hiinast ja Rootsist (kasv vastavalt 46% ja 12%). Samal ajal import Venemaalt ja Soomest vähenes (vastavalt 27% ja 9%).
Soomest ja Lätist imporditi Eestisse kõige rohkem kütuseid, Rootsist elektriseadmeid ning Saksamaalt mehaanilisi seadmeid.
Eestist eksporditi märtsis kõige rohkem masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia) (11%), puitu ja puittooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (mõlemad 9%).
Ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutas kõige rohkem mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (langus 38%). Samal ajal suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete väljavedu (31%) ning puidu ja puittoodete väljavedu (12%).
Märtsis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (14%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Koguimpordi vähenemist mõjutas mineraalsete toodete ja transpordivahendite sisseveo vähenemine (langus vastavalt 34% ja 14%). Samal ajal kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu (kasv 9%).
Võrreldes veebruariga kasvas nii eksport kui ka import 5%. Tööpäevade arv oli mõlemas kuus võrdne.Tänavu esimeses kvartalis suurenes eksport 3% ning import 2% võrreldes 2012. aasta sama perioodiga.
Ekspordi mõningast suurenemist mõjutas enim laevade ja paatide väljaveo suurenemine (kasv 157%). Impordi suurenemist mõjutas samuti laevade ja paatide, aga ka elektriseadmete sisseveo suurenemine.
Konjunktuuriinstituudi avaldatav Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks näitas märtsis ja aprillis langust. Naaberriikidest oli indeks tõusutrendis vaid Leedus.
Seotud lood
Majandusministeerium selgitab, et nii ekspordi kui ka impordi kasvu kiirendasid jaanuaris eelkõige ühekordsed tehingud transpordivahenditega, mida võib seostada kahe reisilaeva ümbervahetamisega Eesti-Soome ja Soome-Rootsi liinidel.
Märtsis olid kaupade välja- kui sissevedu teist kuud languses ning esimeses kvartalis kasvas eksport jooksevhindades 3% ja import 2%, teatas täna statistikaamet.
Tänavu veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 2% vähem ja imporditi Eestisse 3% vähem kui eelmise aasta veebruaris.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.