Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2012. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 17% ja 7%, teatas statistikaamet. Kaubaveo maht vähenes nii tonnides kui ka tonnkilomeetrites ligi 4%.
Sõitjateveol oli olulisim maanteetransport, mida kasutas 93% sõitjatest. Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2012. aastal kokku 200,7 miljonit sõitjat, neist 191,9 miljonit riigisisestel vedudel. Linnaliine (s.o linnaliinibusse, tramme ja trolle) kasutas enim ehk ligi 158,5 miljonit sõitjat, mis oli ligi neljandiku rohkem kui aasta varem. Sõitjate arv muudel bussivedudel oli 28,2, raudteel 4,4, merevedudel 8,6 miljonit ja õhus üle ühe miljoni. Riigisisestel vedudel oli keskmine sõidu pikkus 12 km. Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 8,8 miljonit ehk 8% enam kui 2011. aastal ja keskmine sõidu pikkus oli 329 km. Veondusettevõtete sõitjakäive oli 5,1 miljardit sõitjakilomeetrit. Riigisisene vedu andis kaks miljardit sõitjakilomeetrit ja see kasvas aastaga 8%. Sõitjakäive rahvusvahelistel vedudel kasvas aastaga 6%, ulatudes 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini.
Kaupa veeti 2012. aastal üle 78 miljoni tonni. Raudteetranspordiettevõtted vedasid 44,7 miljonit tonni kaupa, mis oli ligi 8% vähem kui 2011. aastal. Avalikul raudteel veeti kaupa 26,2 miljonit tonni, sellest 15 miljonit tonni rafineeritud naftatooteid, mille vedu vähenes aastaga ligi viiendiku. Suurematest kaubagruppidest kasvas enim ehk ligi 48% keemiatoodete vedu, mis ulatus 4,9 miljoni tonnini. Keemiatoodete vedu kasvas nii eksport-, import- kui ka transiitkaubana. Maanteetranspordiettevõtted vedasid 31,7 miljonit tonni kaupa, mis on veidi enam kui 2011. aastal. Meretranspordiettevõtete kaubavedu ulatus 1,7 miljoni tonnini. Õhutranspordi osatähtsus kaubaveol on marginaalne.
Riigisisestel vedudel veeti 44,6 ja rahvusvahelistel vedudel 33,5 miljonit tonni kaupa, vastavalt 1% ja 7% vähem kui aasta varem. Veondusettevõtete veosekäive vähenes 13,8 miljardi tonnkilomeetrini, peamiselt raudteetranspordi veosekäibe 18%-lise vähenemise tõttu. Maantee- ja mereveoettevõtete veosekäive kasvas. Riigisisestel vedudel oli veosekäive 1,9 ja rahvusvaheliste vedudel 11,9 miljardit tonnkilomeetrit, mis oli vastavalt 8% ja 3% vähem kui 2011. aastal.
Eesti veondusettevõtete müügitulu oli 2012. aastal 1,9 miljardit eurot, mis on ligikaudu sama palju kui 2011. aastal. Veoteenuseid müüdi 1,8 miljardi euro eest. Veondusettevõtted said üle poole tulust (1 miljard eurot) kauba- ja neljandiku (435 miljonit eurot) sõitjateveost. Varasema aastaga võrreldes kasvas tulu sõitjateveost 16%, kuid tulu kaubaveost vähenes 5%. 2012. aastal doteeriti sõitjatevedu 99 miljoni euro ulatuses, mis oli 5% enam kui aasta varem. Tulu sõitjateveost kasvas riigisisestel vedudel 13%, rahvusvahelistel vedudel 17%. Tulu kaubavedudest kasvas riigisisestel vedudel 1%, rahvusvahelistel vedudel aga vähenes 8%.
Sõitjakäive on sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.
Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.