Pankrotihaldur: Autorollo maksejõuetuse põhjustas kuritegu

Krupp selgitas, et vastavalt äriseadustikule peab ettevõtte juhatus kohe, kui netovara on seaduses lubatust väiksem, sellele reageerima. "Netovara vähenemise korral pidi äriseadustiku kohaselt äriühing astuma seaduses ettenähtud samme, muu hulgas esitama pankrotiavalduse. Võlgnik oma seadusest tulenevat kohustust ei täitnud," seisab ajutise pankrotihalduri aruandes kohtule.

Aruandes on kirjas, et audiitor juhtis ettevõtte negatiivsele netovarale ja suurele laenukohustusele tähelepanu juba 2008. aasta detsembris.

"Seega oleks pidanud võlgniku juhatuse liikmed juba sellel ajahetkel kasutusele võtma äriseadustikus toodud meetmed. Järelikult võib öelda, et võlgniku maksejõuetus oli ilmne juba 2008.aastal ning võlgniku juhatuse liikmed oleks pidanud juba sel ajahetkel esitama pankrotiavalduse," ütles Krupp.

Ta selgitas, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab äriseadustiku järgi juhatus viivitamata – kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest – esitama kohtule pankrotiavalduse. Seda aga juhatus ei teinud.

"Käesoleval hetkel on ajutisel halduril alust kahelda, et võlgniku juhatuse liikmed võivad olla toime pannud KarS § 381¹ (raamatupidamise kohustuse rikkumine), 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja 385¹ (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) märgitud teod. Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna  võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning majandustegevus on lõppenud ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol," selgitas Krupp.

Lisaks seisab aruandes, et ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud pankrotikuritegu.

Äriregistri järgi oli Autorollo OÜ juhatus kuni 2010. aasta 19. juulini kolmeliikmeline, sinna kuulusid Väino Pentus (alates 2008 aprillist), Janos Sillamaa (alates 2009 maist) ja Tiit Pohl (samuti 2009 maist). Pärast Tiit Pohla lahkumist jäi juhatusse kaks liiget.

"See ongi uurimisasutuste roll välja selgitada, kellel oli eelkõige kohustus reageerida," ütles Krupp. Ta lisas, et ettevõttes on läbi viidud erikontroll ning õiguslik analüüs.

"Kaalume hagi esitamist, kuid millal täpselt see juhtub, ei oska öelda. Samuti võib isikute ring, keda hagi puudutab laieneda või ka kitseneda," lisas ta.

Karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis sätestab karistuse pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise korral, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.