Kahjumis rabelev Estonian Air teatas eile, et plaanib koondada 50% töötajatest. Krimelte OÜ juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul on tegemist järjepideva ja pidetu rapsimisega.
Järgneb intervjuu Jaan Puusaagiga.
Mida arvate Estonian Airi otsusest koondada 50% töötajatest?Minu arvates on tegemist järjepideva rapsimisega. Mis mõte oli Eesti riigil Estonian Airi SASilt üldse välja osta, kui tal tegelikult ei ole strateegilist plaani neid liine säilitada ja säilitada Estonian Airi sellises mahus, nagu ta oli. Plaan, mis vahepeal tekkis - ma ei oska hinnata, kui hea või halb see plaan oli või millised selle miinused võisid olla -, kuid ilmselgelt mindi enne närvi, kui jõuti plaan ellu viia.
Ilmselgelt pole ühe aastaga võimalik sellist suurt laeva niimoodi pöörata, et tulemus oleks näha. Ja kokkuvõttes, see on ju Eesti riigi strateegiline ressurss, kuhu tulebki peale maksta.
Mõttetu on rääkida sellest, et üritame Estonian Airi kasumisse viia. Kellele seda kasumit vaja on? Riigi jaoks on tähtis, et need liinid toimiksid ja riigi tulu tuleb hoopis inimestelt, kes neid lende kasutavad ja siia äri tegema lendavad.
Et riik oleks pidanud ise peale maksma? Hetkel käib ju ka Estonian Airi liinide kärpimine.Tundub, et selle suure miinuse peale on verest välja löödud. Ja nüüd toimub sahmimine, et midagi päästa. Kindlasti on seal olnud ka liiga optimistlikke plaane, nagu näitab ka see miinus, et plaanidega on kõvasti puuusse pandud.
Kuid nüüd visatakse laps pesuveega aknast välja ja hakkame nüüd uut last sünnitama! See tundub selline pidetu rapsimine. Ühel hetkel löödi selg sirgu, osteti lennufirma SASilt välja ja öeldi, et teeme nüüd ise Eesti asja ja nüüd siis... Kogu see kasumijutt on minu arvates mõttetu. Ütleme kohe välja: meil pole vaja kasumit, meil on vaja lennuliine!
Mis võis Estonian Airi äkilise suurkoondamise põhjustada? Ühelt pool valed otsused, kuid teisalt, kas riigi tegevusetus?Tõenäoliselt on airBalticu näide hoiatav, mille pärast ei julgeta riske ja vastutust võtta. Et kui riik paneb raha juurde, et mis siis ikkagi juhtub, kui öeldakse, et see on ebaseaduslik riigi abi, mis on Euroopa direktiivide vastane ja hakatakse trahve sisse nõudma.
Me ei tea, mis airBalticu tulem on ja me teame seda, et samal põhjusel pandi kinni Ungari lennufirma Malev, neilt nõuti trahve, mida nad ei jõudnud maksta. Selles osas on Euroopa Liidu regionaalpoliitika ka täiesti arusaamatu. Pole võimalik panna ühte patta suuri riike, mis asuvad keskel ja kellel on väga suured koduturud, siselennuturud ja siis ääremaade väikeste turgude lennufirmad peavad samadel tingimustel olema võimelised konkureerima.
Euroopa Liit peaks ise ääremaade lennufirmadele peale maksma, et need liinid püsiksid. See on samasugune reginaalpoliitika nagu meie oma ääremaade osas peame.
Kuidas te Eesti riigi käitumist Estonian Airi puhul hindate?Mulle tundub, et ei julgeta võtta vastutust julgemalt tegutsemiseks riigi huvide nimel. Üritatakse päästa, mis päästa annab, kuid selle tulemusena lennuliiklus selgelt halveneb.
Mis nüüd saab? Lennuliine võetakse vähemaks, personali väheneb, lennufirma kaotab nii ju ka usaldust. Kas kõik see võib hoopis vastupidi mõjuda?No võibolla väkeste kuludega, väiksema masinapargiga asi isegi õnnestub, et jooksvalt nulli saada siis. Aga kas see on Eesti rahvusliku lennufirma eesmärk?
Kas siis on eesmärk täidetud, kui me suudame võibolla real ka väikest kasumit näidata? See ei peaks olema riigi omanduses ettevõtte eesmärk, mille huvi pole ettevõtte huvi, vaid mille eesmärk on kogu riigi teenindamine.
Sama leiavad ka paljud ettevõtjad. Ometi midagi ei ole muutunud.Keegi peab võtma vastutuse ja haarama ohja. Majandusministeeriumil puudub selleks praegu selgelt julgus.
Mis tooks selle julguse? Uued inimesed?Kui riigiettevõte toob riigile kahju, siis väga kerge on langeda populistlike avalduste ohvriks. A la miks maksumaksja peab selle väikese siia lennata sooviva huvigrupi huvid kinni maksma. See on selgelt lühinägelik mõtteviis.
See on kõigi huvi, et Eesti ei muutuks ääreala slummiks. Mina ei käi ka võibolla Saaremaal ja Võrus, kuid neid bussiliine ju ometi toetatakse. Kuid kui vaatate, palju Eesti sisetransporti doteerib, siis need summad on oluliselt suuremad kui see, mis vaja Estonian Airile peale maksta. See on ühe ja sama pildi osa ja see on samamoodi maksumaksja huvides.
Seotud lood
Valitsus otsustas tänasel istungil eraldada omandireformi reservfondi vahenditest aktsiaseltsile Estonian Air laenuna 8 300 000 eurot, et tagada lennuühendused Eestile olulistesse sõlmpunktidesse.
Raskete otsustega ei tohi hiljaks jääda - Estonian Airil oli asi ilmselt juba väga hapuks läinud, et nüüd pooled töötajad koondama peab, märkis Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein.
Kaubaveoga tegeleva ettevõtte Linford ASi juhi Mihkel Vahe sõnul võib Estonian Airi plaan koondada pooled töötajad tunduda karm, kuid siiski on see õige otsus.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.