Riigikogu halduskolleegium rahuldas osaliselt Transiidikeskuse kassatsioonikaebuse Tallinna Sadama vastu.
Riigikohus tühistas Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu varasemad otsused ning suunas asja uuesti läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. “Riigikohus asus meie poolele kõikides olulistes küsimustes. Tallinna Sadam ei nõustunud esimesed kaks kohtuastet andma kohtuasja juurde enda ja Rail Garanti vahel sõlmitud lepinguid – olime kindlad, et nende lepingute alusel saab kohus üheselt asuda seisukohale, millist riigihangete seaduse menetluskorda tuli lepingu sõlmimisel kohaldada. Seda tavainimesele tervemõistlikku seisukohta kaitses nüüd ka Riigikohus. Tallinna Sadam peab need lepingud nüüd välja andma,” kommenteeris otsust Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee.
Teine oluline nurgakivi Riigikohtu lahendis on Laidve sõnul juhis alama astme kohtutele, kuidas tuvastada Tallinna Sadama ja konkursi võitja vaheline kontsessioonisuhe. „Lühidalt on Tallinna Sadam vaielnud, et Rail Garantile 50 aastaks hoonestusõiguse andmine konteinerterminali rajamiseks on tavaline teenuse osutamise leping, mis ei vaja riigihanke läbiviimist. Riigikohtu antud juhise järgi on lihtne tuvastada, et kuivõrd Tallinna Sadam ei võtnud endale kunagise konkursiga mingeid riske, ei maksa terminali rajamise ning sadamateenuste osutamise eest operaatorile tasu ja investeeringu teenib tagasi operaator läbi terminali ekspluateerimise, siis on tegemist kontsessiooniga. Just seda aga oleme me algusest peale väitnud,” selgitas Laidvee.
Eelnevast järeldusi tehes jõutakse Laidvee ütlusel kõige olulisemani: „Kui tuvastatakse Riigikohtu antud juhise kohaselt, et Tallinna Sadam on otselepinguga andnud Rail Garantile teenuste kontsessiooni ja sellise lepingu sõlmimisel on rikutud mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu norme, siis avaneb võimalus selle lepingu õigustühiseks kuulutamiseks, sest Tallinna Sadama tegevus ühe pakkumise ühepoolselt kehvemaks tegemisel oli räige ja ebaseaduslik. Riigikohus on asunud seisukohale, et neid lepinguid on võimalik kohtul õigustühiseks kuulutada,” rääkis Laidvee.
“Kuigi Rail Garant pole kunagi mingit terminali rajama asunudki, sest see pole olnud nende äriplaan, siis on Transiidikeskus pidanud poolteist aastat Tallinna Sadamaga kohut käima, et tõestada, et ühe poole pakkumist põhjuseta vähendades on seeläbi saavutatud teise poole pakkumise ebaseaduslik eelistamine,” lõpetas Laidvee.
Seotud lood
Riigikohtu halduskolleegium otsustas võtta menetlusse ASi Transiidikeskuse kassatsioonikaebuse ja hakkab kaaluma, kas Tallinna Sadama riigihankes „Operaatori leidmine Muuga sadama konteinerterminali laiendamiseks“ sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping ja koostööleping tuleks tühistada.
Tallinna Sadam ei näe põhjust, miks peaks Rail Garanti konteineriterminali ehitus edasi lükkuma, ning seni on Transiidikeskuse püüdlused seda teha ebaõnnestunud.
Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud AS Transiidikeskus ja AS Muuga CT apellatsioonkaebust Tallinna Sadama uue konteinerterminali opereerimise lepingute tühistamiseks OÜga Rail Garant Estonia. Transiidikeskus lubab otsuse edasi kaevata.
Anatoli Kanajevi Transiidikeskuse AS omandas täna Venemaa ettevõtjatele kuulunud OÜ Rail Garant Estonia.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.