Ühe lahenduse kasutamine muudab GPSi kalliks

Mis ajast on Eesti Postis kasutusel jälgimissüsteemid?Eesti Post alustas jälgimissüsteemide testimist aastatel 2006-2007. Laiaulatuslikult võtsime kasutusele aastast 2008. Alustasime kasutuselevõttu sellepärast, et puudus hea ülevaade kirjakandjate ja kullerite igapäevastest marsruutidest/kanderingidest. Samuti oli füüsiliste kaartide abil marsruute raske ja ajamahukas optimeerida. Puudus ülevaade, kui palju on juhtidel otstarbetuid, dubleerivaid ja ebasihipäraseid sõite. Tol hetkel oli peamiselt tegemist distsiplineeriva vahendiga, tulevikus loodame pakkuda GPS tarkvara abil autojuhtidele pigem tuge ja optimeerida marsruute.

Eesti Postis on kaks erineva tööiseloomuga ametit: kirjakandja ja kuller. Mõlemad teenindavad kliente, kuid kirjakandja viib kohale kirjad ja perioodika ning teeb seda tavaliselt hommikusel ajal kliendiga suhtlemata. Kullerid on klienditeenindajad, kes toimetavad klientideni kullersaadetisi 8:00 – 21:00 arvestades klientide soove. Kulleri ja kirjakandja marsruudid on täiesti erinevad ja GPS tarkvara funktsionaalsuste kasutamine on erinev. GPS seadmeid kasutatakse täna kirjakandjate puhul rohkem ja kullerite puhul vähem.

Eesti Post kasutab erinevaid tarkvaralisi lahendusi. Täna ei ole Eesti turul ühte head valmislahendust, mis aitaks leida kõige optimaalsemat teed tuhandete klientideni. Seetõttu on Eesti Post loonud koostöös kaardirakendust pakkuva ettevõttega ise tarkvara, mis aitab kirjakandjate kanderinge planeerida. Kasutame ka GPS seadmeid ja vastavat tarkvara, millega on võimalik marsruute jälgida ja planeerida. Oleme testinud ka erinevaid VRP lahendusi (Vehicle Routing Problem - http://en.wikipedia.org/wiki/Vehicle_routing_problem). VRP loogikal põhinev tarkvara on aidanud meil koostada kullerite püsiringe ehk marsruute. Teoreetiliselt on VRP tarkvaraga võimalik paar korda aastas üle vaadata püsiringide optimaalsus ja neid vastavalt vajadusele muuta ning võimalik on koostada ka igaks päevaks uus marsruutide jaotus.

Millist võitu on jälgimissüsteemide kasutamine andnud ettevõttele?GPS tarkvara kasutusele võtmisel on oluline integreerida nii palju lahendusi ning funktsionaalsusi kui võimalik. Ei ole mõtet kasutada ainult ühte funktsionaalsust, siis ei tasu jälgimissüsteemi kulu ennast ära. Funktsionaalsused on näiteks reaalajas autojuhtide jälgimine ja lähimale autojuhile tööülesande saatmine, perioodilised analüüsid autojuhtide ajakasutusest ja tühisõitudest, igapäevane ringide optimeerimine (dünaamiline) ja perioodiline ringide optimeerimine näiteks kord aastas (staatiline), proof-of-delivery jne.

Täna võimaldab GPS jälgimissüsteem peamiselt infot tööaja kasutusest ja proof-of-delivery’t. Toimub ka marsruutide planeerimine/optimeerimine ja kontroll kilometraaži üle. Funktsionaalsuseid on kümneid, sõltuvalt ettevõtte vajadustest.

Jälgimissüsteemi kasutusele võtmise järel on marsruutide efektiivsus on oluliselt paranenud – vähem on otstarbetuid sõite ja marsruute ning kanderinge on selle võrra vähendatud.

Kuidas plaanite ettevõttes kasutatavaid jälgimisüsteeme edasi arendada ja millist infot ning kasu nendest ettevõtte jaoks tekitada?

Jälgimissüsteemid peaksid tulevikus aitama planeerida teederemondist ja muudest ümberkorraldustest põhjustatud marsruutide muudatusi planeerida. Hetkel jälgime uudistekanaleid ja anname sellest autojuhtidele ja kirjakandjatele teada. Teederemondi vältimiseks ja uue teekonna koostamiseks paks saama kasutada kaardirakendusi.

Lähemalt saab Eesti Posti ja teiste ettevõtete kogemusest GPS jälgimissüsteemide kasutamisel kuulda 28. augustil toimuval seminaril "Kaasaegsete jälgimissüsteemide võimalused". Vaata seminari kohta lähemat infot SIIT. Registreeruda saab seminarile SIIT.