Logistikaseminaril arutleti, mida teha, kui Rail Baltica trassil ei täitu oodatud kaubaveomahud. Läti Raudtee president Ugis Magonis ütles, et lihtsaim on kaubavedu maanteel keelata ning kõik kaubad suunata sunniviisiliselt raudteele.
Kuigi Rail Baltica tasuvusuuringus on prognoositud raudteetrassile kaubamahtusid, mis muudavad raudtee rajamise tasuvaks, on raudteejuhid skeptilised, et nii suured kaubamahud Rail Baltica trassil hakkavad liikuma. Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnul pole Rail Balticu projekt ilma kaubaveota elujõuline, sest 4000 reisijat päevas ei ole realistlik. „Meil oleks vaja 7-8 rongi päevas, mis liiguks kaubaga edasi-tagasi. See oleks minimaalne liiklus, mida oleks vaja, et kulusid katta,“ tõdes ta.
Läti raudtee presidendi Ugis Magonise sõnul on kaubamahtude raudteele toomiseks mitmeid võimalusi. Üheks lihtsamaks meetodiks on ära keelata kaubavedu maanteel ning praktiliselt sunniviisiliselt kõik kaubad suunata raudteele, mis on keskkonnasõbralikum ja efektiivsem. Tema sõnul on vaja esitada küsimus ka ministritele, kas tulevikus saavad olema maksumeetmed, mis soodustaks kaupade maanteedelt raudteedele üleviimist.
Pikemat ülevaadet eelmisel nädalal Tartus toimunud Logistikaseminarist, mis arutles Rail Baltica võimalikkuse üle, saab lugeda järgmisel kolmapäeval ilmuvast Äripäeva Logistika kuukirjast.
Seotud lood
Euregio foorumil esinenud Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann rõhutas ettekandes, et Rail Baltic vajab nüüd konkreetset äriplaani.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.