Andres Valgerist: Eesti kaotab konteinervedudes

Kaubamahtude ja  reisijate arvult kokku oli Tallinna Sadam eelmisel aastal endiselt Läänemere suurim sadam, kuid konteinervedudes ollakse alles viimasel, üheksandal positsioonil.

Logistikaklastri tegevust juhtiva Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Andres Valgeristi sõnul vajab konteinervaldkond Eestis senisest palju kiiremat arengutempot. „Täna on Eesti konteineriveod koondunud ühe ettevõtte kätte, kes küll kasvab, kuid mahajäämuse tagasitegemiseks ainult nende kasvust enam ei piisa,“ märkis Valgerist. 

Klastri hinnangul on eraldi probleem meie regioonis tühjad konteinerid, mille osakaal on Muugal möödunud aastal pea kahekordistunud ning moodustab juba üle viiendiku kogumahust. Tuleb arvestada, et enamus rahvusvahelistest kaubavedudest liigub juba lähiaastatel konteinerisse ning lisaks võivad vedelkütuste senised veod peale Ust-Luuga sadama valmimist Muugal väheneda, mistõttu tuleb sinna leida uusi kaubavooge.Valgeristi sõnul on ainus lahendus Eestil oma positsioonide kasvatamiseks konkurentsi ja uute äriplaanide toomine konteinervaldkonda, millised esimesed sammud on ka tehtud – käesoleval aastal valmib Sillamäe Sadama infrastruktuuri järgmine etapp uue kai ja konteinerterminali laienduse näol ning järgmisel aastal alustab Muugal tööd Venemaa ühe suurima vedaja Rail Garanti terminal.

„Nii Sillamäe kui Muuga projektid aitavad meil oma positsioone teiste Läänemere sadamatega võrreldes oluliselt parandada, kuid tuleb arvestada, et see positiivne mõju avaldub turuosades alles mitme aasta pärast,“ sõnas Valgerist. 

Värskete andmete põhjal liikus Läänemere piirkonnas möödunud aastal kõige enam konteinereid St. Peterburi sadama kaudu – kokku 2 373 000 TEU-d, kellele järgnes Gdansk 680 000 TEU-ga.

Balti riikide sadamatest oli möödunud aasta konteinervedude liider Klaipeda sadam 382 000 TEU-ga. Riia sadam käitles konteinereid 302 900 TEU-d ning Tallinna sadam 197 717 TEU-d.