Lennureisijad kaebasid mullu 60% rohkem

Kokku lahendati Euroopa tarbijakaitsevõrgustik European Consumer Centres’ Network'i (ECC-võrgustiku) keskuste poolt 2010. aastal 12 622 lennureisija õigustega seotud kaasust, Eestiga oli seotud  140 juhtumit.  Võrreldes 2009. aastaga on ECC keskuste menetluses olnud lennureisija õigustega seotud pöördumiste arv teinud märkimisväärse hüppe – suurenedes 59% võrra.

Kõik kaebused olid ülepiirilise iseloomuga, st et reisija ja lennuvedaja päritoluriik ei olnud sama. Peamised probleemid, millega reisijad abi saamiseks ECC keskuste poole pöördusid olid seotud lendude hilinemise, lennule mittelubamise, lendude tühistamise ning pagasiga seotud probleemidega.

Kaebusi iseloomustab sageli ebapiisav teabe ning hoolitsuse pakkumine reisijatele, vedajatepoolne jäik poliitika pretensioonide lahendamisel, ebapiisavad võimalused kohtuväliseks kaebuse menetlemiseks ning teatavad puudujäägid õigusloomes.  

Uuringus kasutati 29 riigi praktikat, hõlmates lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Norrat ja Islandi.  

Uuringu täiendavaks eesmärgiks lisaks reisijaõiguste rakendumise üldisele analüüsile, oli kaardistada 2010. aasta aprillis asetleidnud Islandi tuhakriisi mõju lennundussektorile reisijate teenindamise seisukohast. Lähtudes tuhakriisist põhjustatud kaebustest tõusid kriisiolukorras kitsaskohtadena esile eelkõige reisija õigusi puudutava teabe ebapiisav kättesaadavus, sageli ei täidetud vedajate poolt hoolitsuskohustust, alternatiivmarsruudi korraldamine jäeti tihti reisija õlule, samuti ilmnes, et lennuvedajad kehtestasid täiendavaid reegleid olukorra lahendamiseks, mis ei olnud vastavuses kehtivate õigusnormidega.

Uuring järeldused:

*pagasiprobleemide ilmnemisel  peaks vedajatepoolne teavitus reisija õigustest olema kättesaadavam ning ühtsem, puudutades nii kaebuse esitamise tähtaegadest teavitamist kui ka pagasi hilinemise korral reisijale nn hädavajalike vahendite asendamise reegleid. 

*lendude hilinemise ning tühistamise korral peaks reisijale osutatav hoolitsuskohustus olema paremini ning õigeaegselt täidetud. Näiteks võiks toitlustamiskohustuste täitmata jätmise korral  vedaja kompenseerida reisijale konkreetse fikseeritud  rahasumma, mitte nõuda toidule kulutatud tšekkide esitamist.

*vedajatepoolne tõendamiskohustus lendude tühistamisel tekkinud asjaolude erakorralisuse osas ei ole sageli piisavalt täidetud ning ei peaks sellistel juhtudel  vabastama lennuettevõtet hüvitise maksmisest. 

*reisija õiguste tagamiseks võiks kaaluda sanktsioonide rakendamise võimalust vedajate suhtes, kes ei täida määrusejärgset kohustust teavitada reisijaid kirjalikult nende õigustest seoses lendude hilinemise, tühistamise või pardale mittelubamisega.