Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu kinnitusel mõistab paindlik Eesti inimene, et ilma rahata ei saa ka pidutseda.
"Eesti elanik on paindlik, Eesti ettevõtja on paindlik. Oleme aru saanud, et kui raha ei ole, siis ei ole ka pidu," rääkis Josing Äripäeva tänasel konverentsil "Kütuseturu võimalus, mõju, konkurents ja alternatiivid".
"Kas tiiger on surnud, küsiti minult hiljuti," rääkis Josing ning lisas, et vastas küsijale, et loomulikult pole tiiger surnud. "Ütlesin, et tiiger sai lihtsalt aru, et raskel ajal tuleb lihtsalt vähem süüa."
Ta lisas, et raskustes riikide elanikud aga pole viimase 20 aasta jooksul pidanud nii palju muutuma kui Eesti inimesed ja seega süüdistavad nad oma probleemides kedagi teist ega ole valmis näiteks palga vähendamisega.
Kütuseturu konverentsil rääkis Josing, et vastuolud Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni ning turgude vahel on väga suured ja tema selles olukorras optimistlik olla ei julgeks. Riikide väga suured võlakoormad toovad kaasa teiste riikide krahhi ning nende probleemsete riikide elanikkond ei ole muutusteks valmis, märkis ta.
Maailma on suurte probleemide käigus aga tabanud elanike kihistumine ehk varandus on koondunud suhteliselt väikese osa inimeste kätte. Suur osa inimesi, kes peavad tõusvatest maksudest kinni maksma riikide võlakoormad, tunnevad hinges protesti tõusetumas. "Vaadatakse rikkaid ja küsitakse, et miks just meie," ilmestas Josing.
Kuna ajad Euroopas on hetilikud, tasub Josingu sõnul neid aegu oma äriplaane tehes arvesse võtta.
Teisalt on vaatamata raskustele Eesti majandus täna parema tervise juures kui buumi ajal, ütles Josing. Ta selgitas, et hinnad on praegu küll kõrgemad kui 4-5 aasta eest, aga raha ei tule mitte läbi Rootsi pankade, vaid läbi ekspordi ja meie enda tubliduse. "Oleme jalad kõhu alt välja võtnud," märkis ta.
Seotud lood
Tarbija näeb olukorda mootorikütuste jaeturul omamoodi kartellina, sest hinnad muutuvad sarnaselt ja ühel ajal, ütles konjunktuuriinstuudi direktor Marje Josing Äripäeva seminaril "Kütuseturu võimalus, mõju, konkurents ja alternatiivid".
Praegu on Eesti kütuse jaeturu kontsentratsioon 5,7, mis tähendab, et 85% turust on viie suurema ettevõtte kontrolli all, kuid aastaks 2020 kontsentreerub turg veelgi, rääkis Olerexi nõukogu esimees Antti Moppel tänasel Äripäeva seminaril "Kütuseturu võimalus, mõju, konkurents ja alternatiivid".
Kui turule tekib juurde alternatiivseid kütuseid, mis võiksid aktsiisiga maksustatud bensiinist või diislist odavamad olla siis üsna tõenäoliselt maksustatakse peagi ka alternatiivid.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.