50% osalusega BLRT Grupile kuuluv naftasaaduste ümberlaadimise ja transpordiga tegelev ettevõte Dekoil OÜ lõpetas mulluse tegevusaasta 3,6 miljoni kroonise puhaskahjumiga, ettevõtte ärikahjum oli sellest ligikaudu 900 000 krooni.
2010. aastal moodustas OÜ Dekoil müügitulu 89,5 miljonit krooni, mis on ca 15% rohkem kui 2009. aastal, mil müügitulu oli peaaegu 78 miljonit krooni, selgub ettevõtte avaldatud majandusaasta aruandest. Müügitulust moodustasid 95,6% ümberlaadimisteenused, 4,2% raudtee hooldus- ja manöövritööd ning 0,2% muud teenused. Müügitulust moodustas 94,8% eksport ja 5,2% müük Eestis. (vt ka Tabel).
Ettevõttel lõppes 2010. aasta ärikahjumiga, mis oli 869 334 krooni. Aasta puhaskahjum oli aga finantstulude ja kulude poolest 2 802 631 krooni võrra suurem ulatudes ligi 3,7 miljoni kroonini. Meenutuseks, et tunamullu oli ettevõttel ärikasum ligikaudu 4,9 miljonit krooni ja puhaskasum 0,9 miljonit krooni.
2010. aastal investeeris Dekoil terminali rekonstrueerimistöödesse1,2 miljonit krooni ning soetas ka põhivarasid opereerimisprotsessi jaoks summas 7,1 miljonit krooni.
2011. aastal loodab ettevõte põhitegevusest teenida müügitulu 6 miljonit eurot (ca 94 miljonit krooni).
Dekoil OÜ kuulub 50% osalusega Küprose firmale Ramtan Holding Ltd ja 50% osalusega BLRt Grupp ASile. Mullu kuulus ettevõttes 0,1 % juhatuse liikmele Valeri Melnikovile, kelle osaluse omandas aga sügisel äriregistri andmetel Küprose firma. Ettevõtte juhatusse kuuluvad Mark Berman, Sergei Melnikov, Valeri Melnikov.
Tabel
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mai alguses tegi Riigikohus otsuse, et BLRT tütarfirma Dekoil peab tasuma kaitseministeeriumile Kopli poolsaarel asuva kinnistu rendivõla, mis ulatus koos viivistega 13 mln kroonini. Tänaseks on tasutud.
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.