01.06.11, 17:59

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Dekoil tasus lõpuks võla kaitseministeeriumile

Mai alguses tegi Riigikohus otsuse, et BLRT tütarfirma Dekoil peab tasuma kaitseministeeriumile Kopli poolsaarel asuva kinnistu rendivõla, mis ulatus koos viivistega 13 mln kroonini. Tänaseks on tasutud.

Kadri Jakobsonajakirjanik

Aastaid kestnud kohtuvaidlus Dekoili ja kaitseministeeriumi vahel on saanud lõpu. Pärast mitmeid erinevaid kohtuastmeid, tegi mai alguses Riigikohus otsuse, et Dekoili nõuded pole põhjendatud ning naftasaaduste töötleja peab tasuma ministeeriumile ligi 13 miljoni kroonise rendivõla.

„Riigikohtu otsus oli meie jaoks ootuspärane“ ütles ministeeriumit esindanud advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Raiko Lipstok. „Küll aga oli meie jaoks positiivne üllatus Dekoili poolt selle otsuse kiire ja vabatahtlik täitmine. Nimelt maksis Dekoil paar nädalat pärast Riigikohtu otsust väljamõistetud summa vabatahtlikult ära.“

Lipstoki sõnul ei leidnud Dekoili väide, et justkui pronkssõduri teisaldamise tõttu vähenesid Dekoili transiidimahud võrreldes mahtudega ajal, mil pooled olid rendisumma kokku leppinud, kohtus tõendamist. Lisaks leidis kohus Lipstoki sõnul, et antud juhul kannab kaubavoo muutumise riisikot rentnik ehk Dekoil.

Dekoil üritas saneerimisega pääseda riigile võla maksmisest, kuid ka see ei õnnestunud. Kohus ei kinnitanud Dekoili saneerimiskava, mis oleks vähendanud kõiki nõudeid 70% ning ajatanud nende maksmise 5 aastase perioodi peale. Kaitseministeeriumi nõue oleks selle järgi vähenenud ligi 5 miljoni kroonini.

Vaidlus kinnistu renditasude üle kestis aastaid.

Juba 2009. aasta jaanuaris otsustas kohus, et Dekoil peab ministeeriumile koos viivistega 13 miljoni kroonise rendivõla tasuma. Dekoil kaebas aga otsuse edasi.

Dekoili surve renditasude vähendamiseks algas aastatel 2005 ja 2006, kui ettevõte otsustas ühepoolselt vähendada renditasu.

2007 mais toimunud "Tallinna vabastamise ausamba ümberpaigutamisega kaasnenud sündmuste tagajärjel" vähenesid Venemaalt lähtuva kauba mahud oluliselt, mistõttu kaotas ettevõte suurema osa käibest, põhjendas Dekoili esindaja kohtus võla tasumata jätmist.

Kohtusse esitas Dekoil hagi 2008. aastal, et kohus sunniks riiki renditasu alandama. Oma soovi põhjendas Dekoil lepingupoolte kohustuste vahekorra olulise muutusega. Dekoili hagi peale esitas vastuhagi Eesti riik ja nõudis ettevõttelt 6,5 miljonit krooni saamata jäänud renditasu pluss viivised ehk kokku 13 miljonit krooni.

Kohus nõustus kaitseministeeriumiga ja leidis, et kui Dekoil sidus oma majandustegevuse idaturuga, siis oli see ettevõtte enda valik ja transiidi vähenemine ettevõtte äririsk.

Eelmisel suvel pani Riigi Kinnisvara vaidlusaluse Kopli 103 kinnistu alghinnaga 11,3 miljoni krooni müüki. Selle ostis augustis 17,2 miljoni krooniga soomlastele kuuluv firma Hybrid.

Dekoil*BLRT Gruppi kuuluv kütuseterminal

*rentis kaitseministeeriumilt Tallinnas 6hektarilist kinnistut aadressil Kopli 103*rendileping sõlmiti 1994. aastal 15 aastaks, 1997 pikendati seda veel 26 aastaks*2008 sai 130 miljoni kroonise käibe juures 15,6 miljonit krooni kasumit, 2009 kukkus käive 78 miljoni ja kasum 934 000 krooni peale*2009. aastal on ettevõte deklareerinud varade väärtuseks 216 mln kr

Kadri Jakobson

kütused

Seotud lood

Uudised

16.05.11, 12:10

Dekoil lõpetas mullu 3,6 miljoni kroonise kahjumiga

50% osalusega BLRT Grupile kuuluv naftasaaduste ümberlaadimise ja transpordiga tegelev ettevõte Dekoil OÜ lõpetas mulluse tegevusaasta 3,6 miljoni kroonise puhaskahjumiga, ettevõtte ärikahjum oli sellest ligikaudu 900 000 krooni.

Sisuturundus

07.11.24, 22:54

Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.