Eesti eksport teel kvaliteetsemaks

Masinate ja seadmete väljaveo kasv viimasel neljal aastal, mis hõlmab Eesti ekspordist ligi veerandi, on statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse analüütiku Riina Kerneri sõnul hea märk. „Eesti eksport on muutunud kvaliteetsemaks,“ selgitas Kerner.

„Masinad, seadmed on lisandväärtust andev kaubagrupp ning selle suurenemine ei ole halb, pigem hea.“ Tema sõnul tekib lisandväärtus sellega, sest Eestis panda enam lihtsalt detaile kokku, vaid eksporditakse pigem valmistooteid.

Ekspordi kaupade struktuur püsib sama neljandat aastat – esikohal on endiselt masinad ja seadmed, mille mahud ja summad kasvasid. „See on natuke üllatav, et struktuur pole muutunud. Ootasin, et põllumajandussaadused ja toidukaupade osatähtsus on mullu suurenenud. Samas ma ka ei näe, et see oleks nii pea muutumas, kuna struktuursed muutused kiirelt ei toimu, selgitas Kerner.

Samuti pole peamiste eksportriikide positsioonid vahetunud. „See on meie arenemisvõimalus, et eksportida kaugematele turgudele. Sihtriikide arvu suurenedes tootlikkus kasvab – seda ettevõtte tasandil,“ lisas Kerner.

Teenuste väljavedu ehk teenuse osutamine mitteresidendile kasvas toodete väljaveost aeglasemalt. Kui teenuste ekspordil riisuvad koore Soome ja Rootsi, kuhu läheb üle poole teenustest, siis vähemas mahus veetakse ka väiksematesse. „Eesti teenuseid eksporditakse väga paljudesse riikidesse, nende hulgas on palju väikseid riike, kellega suhtlemine minimaalne. Selles nimekirjas on näiteks Saint Kitts, Nevisega jpm,“ kommenteeris Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Sarnaselt kaupadele püsis ka teenuste ekspordi struktuur - transpordi- ning reisiteenused moodustasid nii enne kui pärast kriisi 40% ekspordist ja finantskriis mõjutas teenuste väljavedu kaupade omast vähem. „Teenuste ekspordile aitasid kaasa Eesti logistiliselt soodne asukoht, konkurentsivõimeline hinnatase ning ettevõtjate paindlikkus,“ lisas ökonomist. Ometi jäi teenuste eksport erinevalt kaubaekspordist möödunud aastal 2008. aasta tipptasemele veel alla, suuresti tingituna globaalselt leigest huvist kinnisvarainvesteeringute vastu.

Kommentaar Oluliseks mõjuks oli, et kriisi tõi selgemalt välja meie ettevõtete probleemid eksportimisel ning probleeme teadvustatakse. Ettevõtete ekspordivõimekus on erinev ning paremini on kriisiaastatel toime tulnud need, kes suutsid turu muutustele paindlikult reageerida. Kindlasti oli eelis neil, kes panustasid juba varem potentsiaalsete eksporditurgude tundmaõppimisse ning aktiivsele müügitööle.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Peadirektori kt Mait Palts:

Täna on enamik ekspordile orienteeritud ettevõtjaid teadvustanud vajadust, mõelda põhjalikult läbi, mis on tema toodete või teenuste konkurentsieelised konkreetsel sihtturul ning panustavad oluliselt rohkem ka eeltööle. Samas on ka selles osas arenguruumi piisavalt.