Veoportaal optimeerib nii vedaja kui kliendi logistikat

Veoporotsessi osapooled tunnetavad kasusid vedude ja veoste info vahendamise interaktiivsetest keskkondadest

Transporditeenuste osutamisega seonduva informatsiooni vahendamise keskkonnad leiavad  kõikjal maailmas juurde uusi kasutajaid. See, kes on kasvõi korra kogenud selles valdkonnas interaktiivse keskkonna eeliseid, veendub vedusid ja veoseid vahendavate portaalide kasulikkuses kiiresti.

Infoportaalide kasutajad tajuvad, et lihtsamaks muutub  vedude planeerimine ja paranevad koormaruumi täiteastmed. Peamise eelisena märgitakse, et juurde on leitud  uusi püsi- ja juhukliente. Paljudest juhuklientidest saavad aja jooksul veoettevõtte püsikliendid.

Kesk-Euroopa maanteevedajad ja ekspedeerijad ning vedude tellijad on viimastel aastatel liitunud massiliselt Truck&Cargo laadsete interaktiivsete veoportaalidega. 13 aastat tagasi asutatud sakslaste poolt asutatud portaal www.timocom.com on kasvanud pidevalt ja käesolevaks ajaks ületab selle registreeritud kasutajate arv 75 000 piiri. Poolakate 2004.a. käivitatud www.trans.eu on suutnud suurendada 2010-nda aasta jooksul rahvusvaheliste vedude mooduli kasutajate arvu 60% võrra. Ööpäevas leiab aset mõlema portaali puhul keskmiselt 200 000 veebikeskkonna külastust.

Veondusalase info vahendamise keskkondi nimetatakse vahel ka veobörsideks, mis pole  taoliste veebikeskkondade iseloomustamiseks alati kõige õnnestunum termin. Harjumuspäraselt mõeldakse börsi all asutust või kohta, kui sõlmitakse äritehinguid ja mille puhul on otsustamisel määravaks teguriks kauba või teenuse hind. Üldjuhul aga tegelevad aga nimetatud portaalid vedude ja saadetistega seotud informatsiooni nähtavaks tegemisega ega osale veoprotsessi osapoolte vaheliste kokkulepete sõlmimisel.

Tüüpiliseks veobörsiks võib ehk nimetada Poola veebikeskkonda, kuna seal on avaldatud paljudel juhtudel ka võimalike vedude hinnatasemed. Paljudel juhtudel ei soovi aga vedajad ja veoste valdajad avaldada kõigile silmas peetavaid veotasusid. Pigem soovitakse jätta veohinna kokkuleppimine veotingimuste kooskõlastamise diskreetseks teemaks.

Veoportaalid ei tegutse üldjuhul ekspedeerijatena, ei vahenda veolepingute sõlmimist ega suulisi kokkuleppeid ega võta endale mingisugust vastutust veo teostamise ega kauba eest. Seda polekski võimalik teha lähtuvalt veondusportaalide toimimise põhimõtetest. Ühelt poolt laadivad teabe üles vedajad, kes planeerivad vedusid või juba teevad neid, teiselt poolt aga veoste valdajad – kliendid, kes omavad saadetisi. Portaali haldajal puuduvad võimalused kontrollida operatiivselt üles laaditava ja muudetava teabe adekvaatsust reaalajas.

Portaalide kasutamine ehitatakse üles osapoolte vahelisele üksteise usaldamisele ja arusaamisele, et sedamööda, kuidas tegelik olukord muutub, tuleb teostada koheselt ka koormaruumi ja saadetistega seonduvate andmete uuendamised.

Portaale kasutatakse kahel erineval viisil. Ühel juhul loodetakse saada algavas või juba alanud veoprotsessis teisel aga päri- või tagasisuuna täis- ja osakoormaid. Riskid on suured, kuna juhul, kui portaali kaudu koormat ei leita, peab vedaja arvestama suhteliselt suurte koormata või väikese täiteastmega reisi kuludega. Teisel juhul saadakse lastiruum enam-vähem täis püsikliendi (tide) saadetistest ja tavaliselt õnnestub vedajal katta sellega ka veokulud ning teenida veidi kasumit. Kui pole tegemist just täiskoorma veoga, jääb küllalt sageli aga poolhaagise lastiruumi mõni laadimismeeter tühja ruumi, mida võiks pakkuda pärast põhiklientide koorma planeerimist nö viimase hetke juhuklientidele. Kui vedajal õnnestub vahetult enne väljasõitu välismaale või sealt tagasi pöördudes saada juurde mõni täiendav veos, suudetakse teenida lastiruumi parema kasutamisega täiendavat tulu ja lisakasumit.

Mõned vedajad  väidavad, et internetist saadud kliendid on suures osas nn rämpskliendid, kuna nad jätavad vedude eest neile tehtud arved tasumata. Samas võib väita, et taolisi kliente võib saada ka muul viisil ja vedaja peaks mõtlema, kuidas end taoliste tellijate eest kaitsta. Võimalusi selleks peaks jaguma. Vedajal on õigus hoida kliendi kaupa enda käes seni, kuni veoarve on tasutud. Juhul, kui saadakse uus klient välismaalt tagasi sõites nö käigu pealt, tuleks teha veo arve ja saata see veo tellijale kohe pärast kauba peale võtmist. Selleks ajaks, kui kaup kohale jõuab, peab olema arve tasutud. Vastasel juhul viiakse kaup terminali ja loovutatakse kliendile alles koos terminalikulude hüvitamisega pärast arve tasumist

Digitaalallkirjastatav veoleping pakub veoprotsessi osapooltele tavapärasest suurema kindluse, et kokkulepitu saab täidetud. Võimalus on koostada lühike, kuid siiski kõike vajalikku sisaldav veoleping ja allkirjastada see operatiivselt meilivahetust kasutades. Taolisel kliendi poolt elektrooniliselt allkirjastatud lepingul on inkassofirma käes oluliselt suurem kaal võrreldes meilikirjavahetuse paberkoopiaga.

Laia kliendibaasi olemasolu eeldab, et portaali funktsionaalsusaste peab olema kõrge, keskkonna töö loogilisus ja läbipaistvus hoomatav ja kõigile osapooltele hästi tajutav. Informatsioonile juurdepääs ei tohiks olla piiratud, vaid kõigile vaba. Veebiportaali kasutamisest peaks saama abi ka eraisik, kes vajab kord aastas veoautot või reisibussi.

Transpordiinformatsiooni interaktiivsed keskkonnad iseenesest ei too turule juurde ühtki vedajat, veost, veoautot, bussi või tšarterreisi. Vastupidi, kui taolised keskkonnad töötavad efektiivselt, võib see aidata kaasa hoopiski lõppkokkuvõttes vedude arvu vähendamisele. Küll aga peitub selliste infoportaalide olemuses ja toimimises võti täiendavate kasude ja tulude saamiseks.

Kui klientide puhul väljundub see eelkõige vedaja leidmise protsessi lihtsustumises ja kiirenemises ning vedude haldamise kulude olulises vähenemises, siis vedajate puhul on peamisteks kasudeks klientide juurdesaamise efektiivne võimalus, vedude planeerimisprotsessi lihtsustumine, koormaruumi paranendud täiteastmed ning lisakasumi teenimise võimalus.

Autor: Ain Tulvi