Eesti Raudtee teenis esialgsetel andmele mullu 325 mln krooni ehk peaaegu kõigi aegade suurima kasumi. Ettevõtte finantsjuhi ja juhatuse liikme Priit Halleri sõnul peitub tulemuse taga viimaste aastate kärped ja optimeerimised.
"Kriis mõjus meile hästi. Pidime teistest firmadest aasta-paar varem toimetama hakkama. 2007. aastal, kui mahud kiiresti kukkuma hakkasid, pidime kiiresti reageerima. Nüüd saame juba neid vilju maitsta," selgitas Haller. "Peamiselt on tulemuse taga efektiivsuse parandamine - investeerisime infrasse ja ITsse ning kärpisime tööjõudu. Niinimetatud jäme efektiivsus on sellega saavutatud, eks detailsemalt saab veel alati timmida."
Lisaks tõid erakorralist tulu eelmise aasta ootamatud kaubavood - näiteks veeti sügisel läbi Eesti raudteed mööda Valgevenesse miljoneid tonne Venezuela naftat. Ootamatusele vaatamata ei olnud tegemist sülle kukkunud kaubavooga, selle saamise nimel võisteldi Läti, Leedu ja Ukrainaga.
Jooksvat aastat alustas ettevõte aga mullusest konservatiivsema plaaniga - kaubamaht kahane 10 ja käive 5% ning kasumiks kolm korda vähem 100 mln krooni. Konservatiivne olid ettevõtte plaanid samas ka eelmisel aastal, kui kevadel pärast kolme kuud 16,4% võrra kasvamist selles trendi veel ei kinnitatud. "See eelarve on realistlik. Plaanimatute kaupade lisandumist ei näinud me ju eelmisel aastal ette. Loomulikult oleme selleks ka tänavu valmis, aga eelarvesse seda kirjutada ei saa," täiendas Haller. Samuti jäi eelarvesse varuressurssi võimalike ootamatute kaubavoogude tarvis.
Languse taga on Halleri sõnul siinse transiidi hirmu Ust-Luga sadama pikalt edasi lükatut käivitumine möödunud nädalal. "Terminali käivitamine võib võtta 1,5 aastat ehk, kuidas see meid mõjutama hakkab, seda veel näeme. Kui terminal töötab poole koormusega, jääb Eesti Raudteel saamata umbes 100 mln krooni infrakasutustasudena. Ust-Luga mõju meile on samas pigem lühiajaline, sest kauba, mida kaotame, püüame uuega asendada." Uued kaubad peaksid tulema gruppidest, mille võimsuste käitlemiseks on Eestis võimsusi üle - näiteks süsi, väetis, vili ja ka nafta. Töö selle nimel käib ja on ka pooleliolevaid läbirääkimisi.
2010 (auditeerimata tulemused)
Kohalikud veod, mln t 4,24Rahvusvahelised v, mln t 25,39Kokku 29,63
Müügitulu, mln kr 1670
Puhaskasum, mln kr 325
Töötajaid 1737
Eesti Raudtee arvudes
(seisuga 31.detsember)
Tegevusnäitajad: 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003
Kohalikud veod, mln t 2,84 4,06 4,9 3,2 3,7 2,9 3,8Rahvusvahelised v, mln t 22,54 22,01 31,8 41,1 40,5 40,0 38,5Kokku 25,38 26,07 36,7 43,3 44,2 42,9 42,3
Finantstulemused:
Müügitulu, mln kr 1516,7 1649,9 1637,0 1820,8 1757,1 1685,8 1737,0Puhaskasum, mln kr 120,4 69,6 143,8 249,3 348,0 314,8 346,7Investeeringud, mln kr 609,6 459,8 645,4 521,6 554,8 605,6 497,4Omakapital, mln kr 2174,6 2054,2 1881,5 1965,2 1709,9 1426,9 1167,7
Töötajad:
Töötajate arv 1693 1821 2095 2345 2389 2674 3194
Allikas: Eesti Raudtee
Seotud lood
Tänavuselt kuni 10% mahulangust ootav Eesti Raudtee alustas aastat kasvuga. Jaanuaris veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 3,045 miljonit tonni kaupa ehk 18,9% mullusest jaanuarist rohkem.
Eelmisel aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril kaupa kokku 29,63 miljonit tonni, mis tähendab 17% kasvu. Kahanesid kivisöe, puiste- ja keemiakaupade vedu.
Valitsuskabinet otsustas jagada Eesti Raudtee kaheks ettevõtteks – infrastruktuuri-haldajaks ja kaubavedudega tegelevaks firmaks. Viimase võib riik ka müüa.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas esmaspäeval AS-i Eesti Raudtee 2010. aasta majandusaruande, mille kohaselt teenis ettevõte 1,68 miljardi kroonise tulu juures 328,7 miljonit krooni puhaskasumit.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.