Selle aasta I kvartali tulemuste põhjal astub Baltikumi senisele priimusele Tallinna Sadamale kaubamahtude osas kandadele Klaipeda Sadam. Viimase kasv oli sel perioodil võrreldes Tallinnaga 2,3 protsendipunkti suurem, ilmneb sadamate andmetest ja teatab Transport Weekly.
Selle aasta I kvartali kaubamahtude tulemuste põhjal jättis Baltikumi nelja suursadama hulgas
Klaipeda Sadam maha Riia Sadama ja Ventspilsi Sadama, Tallinna Sadamale hingatakse kuklasse.
Kui 2009. aasta I kvartalis käitles Klaipeda Sadam kaupu 6 477,5 tuhat tonni, siis selle aasta I kvartalis juba 7 396,4 tuhat tonni ehk 14,2% rohkem. Tallinna Sasamas toimus samade perioodide võrdluses kaubamahtude kasv tasemelt 7 592,4 tuhat tonni tasemele 8 472,9 tuhat tonni ehk 11,6%.
Praeguse seisuga on Klaipedas käideldava kauba maht Tallinna omast 1 077 tuhat tonni väiksem. Selle põhjal peab Klaipeda Sadam reaalseks minna selle aasta ülejäänud 9 kuu jooksul Tallinna Sadamast kaubamahtude poolest mööda.
Klaipeda Sadamas toimus kaubaliigiti suurim kasv puistlasti osas tasemelt 2 076,3 tuhat tonni tasemele 2 758,3 tuhat tonni ehk 32,8%. Segalasti osas toimus kasv tasemelt 1 748,7 tuhat tonni tasemele 2 244,9 tuhat tonni ehk 28,4%.
Seevastu vedellasti veos toimus tagasiminek 9,8% ehk tasemelt 2 652,5 tuhat tonni tasemele 2 393,2 tuhat tonni. Kaotusi kanti ka konteinerite käitluses - tasemelt 63 378 TEU-d tasemele 62 902 TEU-d ehk 0,8 % vähem.
Ro-ro kaupade osas aga paisuti 26,9% ehk tasemelt 37 270 ühikut tasemele 47 299 ühikut.
Kuid võrreldes eelmise aasta märtsiga kasvas Klaipeda Sadama kaubakäive 18,1% ehk tasemelt 2 185,0 tuhat tonni tasemele 2 580,9 tuhat tonni.
Reisijate veo alal kogus Klaipeda Sadam esimeste kvartalite võrdluses end 21,1% ehk tasemelt 35 934 inimest tasemele 43 508 tuhat inimest. Kruiisireisijate seis on üleni null. Laevade külastused kahanesid sel perioodil tasemelt 1 725 alust tasemele 1 455 alust ehk 15,7%.
Võrdluseks Tallinna Sadama kaubamahtude andmed samade esimeste kvartalite võrdluses.
Tallinna Sadama märtsi veomaht oli operatiivandmeil 2,85 miljonit tonni ehk ligikaudu sama palju kui aasta tagasi samal kuul.
Kolme kuu kokkuvõttes on Tallinna Sadam vahendanud kaupu 8,47 miljonit tonni, mis on ligi 11,6% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Eelmise aasta I kvartal andis tulemuseks 7,59 miljonit tonni.
2009. ja 2010. aasta esimeste kvartalite võrdluses toimusid järgmised muutused.
Suurima kaubagrupi - naftasaaduste - vedu kahanes 6,4 % ehk tasemelt 6,1 miljonit tonni tasemele 5,7 miljonit tonni.
Puistlasti vedu aga kasvas 215,1% ehk 3,1 korda, siis tasemelt 0,47 miljonit tonni tasemele 1,48 miljonit tonni. Ro-Ro kaupade kogus suurenes samal perioodil tasemelt 0,6 miljonit tonni tasemele 0,8 miljonit tonni ehk 33,2 %.
Uue positiivse joonena on konteinerite veomaht nüüd peale massiarvestuse kasvanud ka ühikutes.
Massiarvestuses suurenes konteinerite veomaht tasemelt 288,9 tuhat tonni tasemele 325,5 tuhat tonni ehk 12,7%.
Konteinerite veomaht ühikutes kasvas tasemelt 35 447 TEU-d tasemele 36 360 TEU-d ehk 2,6%.
Seotud lood
Võrreldes eelmise aasta märtsiga, Eesti sadamates laadimine ja lossimine kahanes. Samuti jäädi alla selle aasta jaanuarile, vaid veebruar oli nõrgem, ilmneb Statistikaameti andmetest.
Eesti piiri taga laiuv Ust-Luga Sadam on terminalide avamisega kimpus: mitmeotstarbelise terminali ja naftaterminali avamine tuleb taas edasi lükata, teatab Transport Weekly.
Tallinna Sadama kommertsjuhi Erik Ringmaa sõnul ollakse valmis, et ükskord Ust-Luga Sadama naftaterminal ikka käivitub ja siis tulevad muutused.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.