Külaviir: ütled "ladu", mõtled RRK kompleksile

Riigiressursside Keskuse Tallinna logistikaparki ehk Liiva Keskusesse sisenevaid veoautosid tervitab endise katlamaja suur punane korsten, mida nüüd enam esialgsel kujul ei vajata, kuid mille nutikad omanikud on osanud välja rentida EMT saatjatele.

Samasuguse punase ja kõrgustesse tõusva joonena nagu too korsten, võiks kujutada ettevõtte kasuminumbrite kerkimist. Riigiressursside Keskus erastati 1999. aasta kevadel, 2002. aastal teeniti esimene korralik kasum (4,7 mln krooni), mis kasvas aasta-aastalt, küündides 2006. aasta lõpuks 103 miljoni kroonini.

Viimasel kahel aastal on ettevõtte kasum kukkunud, kuid suuresti kinnisvarainvesteeringute tõttu. Kinnisvara aga ettevõttel on - maad ligi ruutkilomeeter ja laopindasid üle 15 hektari. Võrdluseks - Tallinna Ülemiste keskuse kogupind on viis hektarit.

"Tegelikult on meie tegevuskasum ilma ümberhindamisteta olnud 2007-2008 suhteliselt samas suurusjärgus, mõnevõrra väiksem 2008, kuna Paldiski pargi ost tõi lisakulusid juurde," ütleb ettevõtte tegevjuht Tiit Karu. Ka selle aasta kasum tuleb väike, aga positiivne. Juhi sõnul näitab ettevõtte tugevust ka laenukoormuse talutavus. "Oleme seda headel aegadel püüdnud hästi palju tagasi maksta."

Aga ka praegune aeg on Karu sõnul hea selles mõttes, et kui vahepeal arvasid kõik, et tuleb endale ise maja ehitada ja varuga, siis nüüd püütakse võimalikult ökonoomselt hakkama saada. "Meie juures ei tule igapäevamuredega tegeleda, sest osutame täisteenust, valvet ja hooldust. Ladude standardlahenduse teeme ise ära, et klient end kinni ei investeeriks. Ta ei pea olema siin elu lõpuni, kui ta kasvab välja või tal on vaja teistsugust pinda," näitab Karu üht hiljuti tühjaks jäänud ladu, millest rentnik hiljuti välja kolis, sest ehitas endale ise lao.

Kuigi logistikaparke on püütud Eestis siin-seal rajada, pole Karu ja nõukogu liikme Toivo Külaviiru sõnul neile võrdväärset konkurenti kõrvale kasvanud. Suurimateks konkurentideks peavadki pargi eestvedajad logistikaettevõtteid, kes endale ise kinnisvara soetavad.

Kontserni käive oli mullu 66,1 miljonit krooni, kasvades aastaga 7%. Müügitulu teeniti eelkõige üüritulult ning lao- ja kommunaalteenuste müügilt.

Karu sõnul kasvas viimase aasta jooksul ka rentnike ootus ja surve hindade langetamisele ning enamik on selle praeguseks ka läbi teinud. Külaviir lisab, et ta ei näe põhjust, miks nende hind peaks ka kõige madalamale langema. "Meile on öeldud küll, et kuskil on üks üksik hoone, mis on tohutult odav. Aga on vahe, kas oled kuskil suvalises kohas või terviklikus kompleksis," leiab ta.

Riigiressursside Keskuse ladude rentnike seas on nii Eesti sisese jaotusega tegelejaid kui ka transiitettevõtteid, viimastele on orienteeritud Tapa ja Maardu logistikapargid. Kuna transiit on hinnatundlik valdkond, kuhu ei saa ühtki senti üle investeerida, on sealsete ladude tase ka Tallinna omaga võrreldes n-ö nõukaaegne.

2008. aastal ostis Riigiressursside Keskus pankrotistunud AS TKE Grupi puidutööstuskompleksi Paldiskis, mille enamik seadmeid on praeguseks müüdud ning käimas on lisaks kolmele põhipargile järjekordse logistikapargi arendamine.

"Oleme oma keskused ehitanud multimodaalsel põhimõttel, sest teinekord on kauba transpordis vaja transpordivahendit vahetada," ütleb Külaviir.

Praegu tänavad keskuse juhid iseend, et pole majanduseufooriaga kaasa läinud ja üle investeerinud, kuigi kiusatust oli palju. "Sageli tähendas see võitlust iseendaga. Aga meie eesmärk on olnud, et ka käibelanguse puhul saaks hakkama," lisab Karu.

Enne järgmise aasta keskpaika ettevõte kriisi leevenemist ei oota. Laopindade hinnad võivad sõltuvalt piirkonnast tulla tipptasemetega võrreldes veerandi võrra alla. Jooksva aasta käibeks ootab firma kuni viiendiku võrra kehvemat tulemust.