ETTC loodab saneerimisega uuesti jalule saada

Neli korda Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPis figureerinud ning möödunud aastal Äripäeva TOP 500 Eesti suurema ettevõtte hulka kasvanud ETTC müügitehingute arv hakkas vähenema majanduskriisi süvenedes ning ettevõttel hakkasid ettevõtte juhi Peep Norki sõnul tekkima likviidsusprobleemid, mille peamisi põhjuseid on kaks.

"Esiteks on drastiliselt vähenenud kasutatud veokimüügi mahud ning hinnad. Teiseks on ETTC osaliselt finantseerinud viimaste aastate jooksul nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola haagiste rendiäri käivitamiskulusid," selgitas Nork. "Paraku on haagiste rendiäri viimasel ajal negatiivselt mõjutanud veosemahtude väga suur langus, väga madalad rendihinnad, klientide oluliselt halvenenud maksekäitumine ja seega ka ebatõenäoliste nõuete osakaal, majanduskeskkonda arvestades liialt agressiivsed finantseerimistingimused ning liialt suured tegevuskulud."

2007. aastal ca 206 miljonine käive kahanes mullu 108 mln kroonini. Kasutatud veokite müük on tänavu praktiliselt hääbunud.

Saneerimiskaitset Nork kiidab, tema hinnangul on selle näol ettevõtet tervendada on igati teretulnud ning vajalik. "Anname endale samas aru, et tegemist on väga keeruka ja pika protsessiga, mille õnnestumine sõltub väga paljudest asjaoludest", lisas Nork. "Pankrotiavalduse esitamine on lihtne toiming. Samas, erinevalt pankrotiprotsessist, mille osas on paralleele tõmmatud ettevõtte matmisega, siis saneerimise näol on ikkagi tegemist ettevõtte ravimisega."

Selge on tema sõnul aga see, et saneerimise näol on tegemist sisuliselt uue ettevõtte alustamisega selle erinevusega, et esimesest päevast alates on juba hulk probleeme. Seetõttu on ka saneerimisnõustajate roll väga oluline. "Arvan, et edukateks nõustajateks saavad ikkagi eelkõige olla heade majandusteadmistega ja praktilise juhtimiskogemusega inimesed. Sellest tulenevalt tegimegi kohtule ettepaneku määrata nõustajateks isikud, kes on meie ettevõtte tegemistega ka varem kokku puutunud ning kes varem ka ettevõtete tervendamise ja struktureerimisega kokku puutunud," selgitas Nork.

Logistikauudiste küsimustele vastab ettevõtte tegevjuht ja 40% ulatuses firma omanik, Peep Nork.

Miks saneerimist taotlete?

Peamiseks põhjuseks ettevõtte tänaste raskuste osas on loomulikult ülemaailmne majandus- ja finantskriis. Veokite müük on drastiliselt langenud ning oluliselt halvenenud on ka klientide maksekäitumine. Samuti on ettevõtte finantseerinud Trailway grupi teisi ettevõtteid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal ja Ukrainas antud laenude ning müügitehingute näol. Paraku on kriis ka neis riikides ning seetõttu ei ole hetkel võimalik nõudeid sisse nõuda.

Tänaseks on algatatud saneerimismenetlus. See, milline saab olema saneerimiskava täpne sisu, ei ole hetkel veel teada, kuna lõplike nõuete väljaselgitamine ning läbirääkimised veel käivad. Loodame kava tutvustada võlausaldajatele augusti alguses.

Usute, et ettevõtet on võimalik pankrotist päästa?

Hetkel usun, et ettevõtet on võimalik saneerida ning seega pankrotist päästa. Seda eelkõige läbi kohustuste ajatamise ning nõuete sissenõudmise läbi. Kindlasti mängib olulist rolli ka turu paranemine, kuid siiski ei põhine saneerimise edukus lootusel, et majandus ja ettevõtte finantsseis iseenesest paraneks.

Kui kiiresti loodate uuesti jalad alla saada?

Hetkel on seda konkreetselt väga raske öelda. Siiski anname endale aru, et nõuete sissenõudmine võlgnikelt ning ettevõtte võlausaldajate nõuete rahuldamine võtab palju aega. Seda kindlasti rohkem kui paar aastat.

Kes on ETTC võlausaldajad ja milline on ettevõtte võlakoormus?

ETTC on kohustusi ca 33,5 miljoni ringis, sealhulgas nii laenud, liisingud, tarnijad, maksud.

Kui palju on ETTCl teiste ettevõtete vastu nõudeid üleval?

ETTC nõudeid teiste ettevõtete vastu on ca 34 miljoni ringis. Ca 10 miljoni krooni eest on muid varasid.

Mida olete juba teinud, et ettevõtte olukorda parandada?

Oluliselt on vähendatud ettevõtte tegevuskulusid. Samuti on oluliselt aktiivsemalt hakatud otsima alternatiivseid turge kasutatud veokitele. Kui varasemalt oli peamiseks turuks siiski Eesti, siis eelmisest sügisest saati on pidevalt otsitud uusi kontakte ja müügikanaleid eksportturgudes. Seda nii Lõuna-Ameerika, Lähis-Ida kui ka Aafrika riikides. Olulisimaks meetmeks on aga antud laenude sissenõudmine võlgnikelt ning laekumiste arvelt rahuldada ettevõtte võlausaldajate nõudeid.

Milliseid turge ekspordisuundadena vaatate?

Hetkel on niinimetatud uued turud Kasahstan, Kirgiisia, Usbekistan. Venemaa lõunapoolsed rajoonid, näiteks Krasnodar. Aga ka sellised eksootilised kohad nagu Boliivia ja Lääne-Aafrika riigid. Tuleb aga möönda, et hinnastase ja tehingute arv on väike. 

Milline on plaan B, kui saneerimistaotlust ei rahuldata?

Saneerimiskava mittekinnitamise korral tuleb siiski üritada leida võlausaldajatega kompromissi võlgevuste rahuldamiseks. Läbirääkimisi olulisimate võlausaldajatega on tegelikult peetud juba pikemat aega ning peab ütlema, et suuremad võlausaldajad, sh Swedbank on olnud igati mõistvad ja kompromissiotsivad.

Sama ei saa aga öelda kõikide võlausaldajate kohta. Ettevõttel on ka teisi võlausaldajaid, mille nõuded ei ole märkimisväärsed ning millega suhtlemisele on kulunud väga palju aega. See on ka üks põhjuseid, miks saneerimiskaitset taotleti, et oleks võimalik tegeleda ettevõtte põhitegevuse ning samal ajal ettevõtte restruktureerimisega ning ellu jätmisega pidevate ähvarduste, pankrotiavalduste ja inkassonõuetega tegelemise asemel. Peab tõdema, et kui võlausaldajatega kompromissi ei saavutata, on tõenäoline ettevõtte pankrotistumine.

Teil on hea koostöö olnud Swedbankiga. Milles see seisneb?

Swedbank on olnud küllaltki vastutulelik, kannatlik ning avatud kõikvõimalikele ettepanekutele. On näha, et nende huviks on ETTC püsima jäämine hea koostööpartnerina, mitte ettevõtte pankrotistumine.

Milles seisneb klientide maksekäitumise halvenemine?

Paljud transpordifirmad on läinud pankrotti või on makseraskustes. On tekkinud olukord, kus on niinimetatud ringvõlgenvus ja ühe firma pankrot võib kaasa tuua veel mitu.

2007. aastal kasvasite jõudsalt (käive ja kasum kasvasid vastavalt 72 ja 83%). Kuidas läks 2008. aastal?

2007 oli tõepoolest jõudsa kasvu aasta. Käibest moodustas muidugi ka suure osa müük Trailway grupi teistele ettevõtetele. 2008 müügitulemused olid üsnagi korralikud, kuigi aasta viimastel kuudel oli märgata käibe vähenemist. 2008 aastaaruande kinnitamisega otsustasime suures osas nõudeid alla hinnata ja kajastada ettevõtte varasid konservatiivselt. Hindasime nõudeid alla ca 12 miljoni krooni ulatuses, mis osas pidasime laekumise tõenäosust väheseks.

Kuidas on läinud 2009. aasta I poolaasta (käive ja kasum)?

2009. aasta müük on olnud väga väike. Turg on sisuliselt seiskunud, Eestisse on hetkel väga keeruline midagi müüa. Küll on suurt eeltööd tehtud eksporditurgude osas ning loodame esimesi tulemusi näha juba varsti.

Kasutatud veokite müügi mahud on drastiliselt vähenenud. Kui palju (näiteks eelmisel aastal ja sel aastal I poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes)? Kui palju on langenud kasutatud veokite hinnad?

Müügimahud on langenud 70 – 80 %. Kasutatud veokite hinnatase 50%. Piltlikult võib öelda, et täna saab praktiliselt veokeid poole hinnaga.

Kuidas ennustate kasutatud veokite müüki II poolaastaks? On põhi käes ja tuleb taastumine või kärbub veelgi?

Nii kaua kuni liisingfirmadel on oma tagasivõetud varade maht suur, ei toimu turu normaliseerumist. See aga võib aega võtta paar aastat. Eriti keeruline on turg kasutatud poolhaagiste turul. Nõudlus kogu Euroopas ja ka Venemaal puudub.