Kogemustega spetsile leidub tööd

Märtsis logistikajuhi otsimist alustanud Cleanaway ASi tegevjuht Argo Luude kinnitas, et huvilisi oli päris palju. "Logistikajuhi ametikohale laekus umbes 450 avaldust, aga tundus, et seal oli ka väga palju juhuslikke kandideerimisi, millest ei saanud üldse aru, miks inimene sellele kohale kandideerib," sõnas Luude. Esimesse vooru valiti välja kümme kandidaati, teise vooru viis, kellega intervjuud veel käivad.

"Tegemist ei ole mingi tuumateadusega! Antud ametikoha eesmärgid on lihtsad ja ülesanded selged, seetõttu on kõige olulisem, et kandidaadil oleks soov midagi ära teha," selgitas Luude valikukriteeriume. "Pühendumine on märkimisväärselt olulisem kui aastatepikkune kooliskäimine. Kui viitsimist ja huvi pole, pole ka haridusest kasu," on ta kindel.

Luude tõdes ka, et kui paar aastat tagasi tuli autojuhi leidmiseks väga tõsiselt tööd teha, ja see ei pruukinud õnnestudagi, on olukord nüüd täiesti muutunud. "Praegu on lihttöölist - autojuhti, sorteerijat, laadijat - väga lihtne leida ja valik on hea. Inimesed hoiavad oma töökohast kinni, liikumine on märkimisväärselt vähenenud."

"Meie tööjõu vajadus sõltub hangetest, nii et kui mõni konkurss õnnestub, on vaja ka lisatööjõudu," lisas Luude, kes on rahul, et ettevõttest on mööda läinud koondamised ning on pääsetud töötajate ülesannete ümbermängimisega. Palga osas on ettevõttes keskastme juhtidele pandud paika piirid, kui suur tohib tööjõukulu olla. "Lisatasusid on tõesti kärbitud ja seetõttu on palgalangus 15-20%," lisas ta.

Maxima Eesti OÜ avalike suhete juht Erkki Erilaid rääkis, et hiljuti toimunud Maxima ostujuhi ametikohale kandideeris 35 inimest. "Peamine on selles valdkonnas ikkagi kogemus, kuid ka haridus loeb. Edukas kandideerija on kompetentne, haritud, tal on hea töökogemus, ta armastab oma tööd ja tahab seda teha," kirjeldas Erilaid sobivat töötajat.

Tema sõnul tuntakse huvi selles valdkonnas töötamise võimaluste vastu praegu palju, ent vaatamata raskele ajale on head töötajat leida küllaltki keeruline. "Logistika valdkonnas on meil praegu täitmata vaid üksikud kohad ja tänavu ka töötajate arv ei muutu," lisas ta.

Manpoweri tegevjuht Heigo Kaldra sõnul on talle oma kogemuse põhjal jäänud subjektiivne mulje, et logistikafirmad peavad ennast liiga spetsiifilisteks ja pigem ei kaasa personaliotsingufirmasid värbamisprotsessi. "Logistikafirmad pöörduvad meie poole harva. Nad ei osta väljast personaliteenust sisse," lisas ta. Ka kui varasemast meenus Kadrale mõningaid päringuid sellest valdkonnast , siis viimasel ajal ei ole ühtegi tulnud. "Eks see on üldine kokkuhoid, koondamised, ja uusi projekte ei algatata," lisas ta.

CV-Online'i turundusjuht Raimo Matvere märkis, et viimaste kuude dünaamikat jälgides on töökuulutuste arv püsinud küllaltki stabiilsena. "Aasta algusest saadik on transpordi ja logistika valdkonnas pidevalt 12-20 aktiivset töökuulutust, mis on siiski üsna tagasihoidlik number võrreldes enamike teiste sektoritega," kommenteeris ta.

Matvere sõnul otsitakse otseselt logistikuid või logistikajuhte küllaltki vähe. Praegu näiteks otsib logistikut Muuga sadam, Alpter Grupp OÜ otsib vedude korraldajat ja rahvusvaheliste vedude autojuhti. "Suurem osa transpordi ja logistikasektori pakkumisi on viimasel ajal olnud pigem müügi- ja administratiivtöö tegijatele ning autojuhtidele," lisas Matvere.

Tööotsijate hulk, kellel on transpordi ja logistikasektori töökogemut, on CV-Online andmetel alates jaanuarist kasvanud 5,1%, mis teeb umbes kümme tuhat inimest, kusjuures neist ligi 1900 on otseselt logistiku või logistikajuhi kogemusega.

Inimeste hulk, kes on oma CVsse märkinud, et soovivad selles valdkonnas edaspidi tööd leida, on kasvanud aasta algusest 5,4%. Inimesi, kes edaspidi logistiku, logistikajuhina töötada sooviks, on ligikaudu 2500. Absoluutarvudena on inimesi, kes sooviksid transpordi/logistika valdkonnas töötada rohkem kui neid, kes seal valdkonnas kogemust omavad.

Kommentaar

Kadri Lühistetöötukassa analüüsiosakonna juhataja

Kollektiivsete koondamiste statistikas ei paista veonduse, laonduse ja sidevaldkond viimasel ajal eriti silma, nii et koondamised on pigem vähenenud. Kui 2007. aastal kollektiivse koondamise hüvitist saanutest oli veonduse, laonduse ja sideettevõtetes töötanuid ligi 20%, siis eelmisel aastal 8% ning sel aastal samuti alla 10%. 7. mai seisuga oli selles sektoris 514 kollektiivse koondamise hüvitise saajat.

Küll on aga sel aastal suurenenud valdkonnas töötanute osakaal pankrotihüvitise saajate seas. Kui varasematel aastatel oli nende hulk 3-4%, siis tänavu 7. mai seisuga oli pankrotihüvitiste saajate 11,5%. 213 inimest ehk iga kümnes pankrotihüvitise saaja oli töötanud veonduse, laonduse või sidevaldkonna ettevõttes, mis pankroti tõttu ei suutnud oma töötajatele tasusid välja maksta.

Logistikavaldkonna tööpakkumisi on registreeritud üsna napilt. Aprilli lõpu seisuga otsiti tööturuameti (nüüd Eesti Töötukassa) vahendusel kolme laoametnikku, kolme transpordiametnikku ja viit posti kättetoimetajat. Tööd pakuti 16 sõidu- ja paketiautojuhile ning 23 veoautojuhile. Lisaks otsiti veel 12 lihttransporditöölist ja laadijat.