Eesti konkurenteelised transiidivallas on kadumas ja riigil ei ole huvi, et valdkonda arendada, leiab Railtransauto peadirektori asetäitja kommertsalal Rene Varek.
„Eesti roll on Läänemere regioonis vähenemas, see on trend, Eesti oli seksikas paar aastat tagasi. Eestil puudub kaubagrupp, millega Eesti omab kindlat eelist ja üldiste eeliste ring iga päevaga väheneb. Riiklikul tasemel ei ole huvi transpordi ja transiidisektori arendamiseks, seda on väljast tunda. Väljast vaadates oleme kehvas seisus. Eelised on vedellasti ja söe vedamisel, muud rahvusvahelisel tasemel terminalid puuduvad. Teatud raudteelõikudel läbilaske võime puudub, piiripunktid ja autotransport on viletsas seisus. Eestlased on endasse tõmbunud ja passiivsed, kadunud on enesekindlus. Kadumas on kiire ja paindlik otsustusprotsess,“ kommenteeris ta väljasseisjana Eesti transpordi nigelat seisu.
„Looduse vastu aga ei saa,“ oli Varek kindel. „Eestit toetab geograafiline asend, siin on loodulikud süvaveesadamad ja professionaalne tööjõud. Konkureerivate aladega võrreldes kõrgelt arenenud infotehnoloogia.“
„Tegelikult oleks vaja visiooni, strateegiat ja eesmärke. Täna need Eesti vabariigis puuduvad. Huvigripid viljelevad erinevaid visioone. Selleks tuleb eraldada ressursid ja vahendid, need tuleb ellu viia,“ rääkis Varek, lisades, et kõigepealt tuleb paika panna kuhu ja millal tahetakse jõuda, ülejäänud küsimused tulevad peale seda.
„Teine on konkurentsivõime, mida on viimastel aastatel kaotatud. Toode, asukoht ja hind, on faktorid mille suunas tuleb tööd teha. Eesti peab erituma olemasolevatest konkurentidest, spetsialiseeruma. Kui aastaid tagasi oli 1-2 suurt kaubagruppi oli vaja laieneda, kuid nüüd peab leidma kriitilise massi või kriitilise nišši,“ rääkis Varek.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Transestonia konverentsil, et edukas majanduse kohandumine on alanud.
Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi illustreeris Eesti transiidi olukorda, et kui Transestonia moderaatoril Raivo Varel on käsi kipsis, et see on nagu Eesti majanduse olukord, võrdsustamaks Vare seisukorda transiidi omaga peaks tal veel jala murdma.
Objektiivsetel põhjustel on Eesti kaupade eksport globaalses mastaabis väike ja jääbki piiratuks, kuid sama ei saa öelda teenuste ekspordi suhtes, leidis Eesti Logistika ja Transiidiassotsiatsioon tegevdirektor Ago Tiiman Transestonia konverentsil.
Transestonia konverentsil tõi Eestimaa Roheliste peasekretär Ain Kabal välja, et tuleb leppida sellega, et veomahud kahanevad 1960-70 aastate tasemele.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.