Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Transestonia konverentsil, et edukas majanduse kohandumine on alanud.
Parts tunnistas, et tegemist on tõsise majanduslangusega, mis samas näitab, mis suunas saab edasi minna. „Lähiaastatel tulevad heitlikud muutlikud olud ja ei ole tark mõelda ennast kriisieelsesse aega,“ lisas ta
Samas lisas ta, et Eesti kohamisvõime on kõrgem, kui pikemalt stabiilust nautinud maadel. „Kohanemine alanud ja see on tulemuslikum, kui ise arvame ja ajakirjandusest loeme,“ lisas ta.
Parts rõhutas, et Eesti transiidisektori võimalus on mitmekesistumine, mis on majanduskriisis positiivselt keeruline.
"Üleilmne majanduskriis on transiidi arengu kõige olulisem mõjutaja praegu ja veel mitme aasta jooksul. Selle tagajärjel on paljud teistsugustest eeldustest lähtunud äriplaanid kas juba paberihundis või teel sinnapoole. Ühe radikaalse näitena võib nimetada seda, et Hiinast merekonteineri Euroopasse vedamise tasu langes kaubamahtude vähenemise tagajärjel vahepeal praktiliselt olematuks," rääkis minister.
"Oluline on siiski katsuda vahet teha eeldatavalt lühiajalistel ja pikemaajalistel mõjudel. Eesti oludesse tõlgiksin ma selle nii, et Hiinast lähtuva konteinertransiidi arendamine ei ole ilmselt sisutu idee, kuid esialgselt kavandatud tempo ja investeeringute mahud on tulnud uutes oludes ümber vaadata. Ma toetan seda, et Eesti transiidi- ja logistikaettevõtted jätkavad koostööpartnerite otsimist ja suhtlemist Hiina suunal. Riik ja riigile kuuluv Tallinna Sadam on siiski jätkanud investeerimist infrastruktuuri. Ligi 800 miljonit krooni maksma mineva Muuga sadama idaosa laienduse valmimine suurendab konteinerite käitlemise võimalusi ja Tallinna Sadam peab pingutama selle nimel, et lisanduvad võimalused ka efektiivset kasutust leiaksid," ütles Parts, kelle sõnul jätkuvad investeeringud nii sadamatesse kui muusse infrastruktuuri. Ka on ministeerium kokku pannud vastava kava, mille põhirõhk on pigem praktilistel lahenduste leidmisel, kui poliitikal.
„Et säilitada Eesti atraktiivsust, tuleb hoida stabiilsust, mitte minna kaasa mingisuguste prohvetite ennustustega maailmakaubanduse lõpust ja mitte muuta edu andunud konkueeliseid nagu maksud,“ rääkis Parts.
Parts tuletas meelde, et riik on kokku pannud kuue miljardi suuruse abipaketi, millest saavad abi taotleda ka kõik logistikafirmad.
Seotud lood
Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi illustreeris Eesti transiidi olukorda, et kui Transestonia moderaatoril Raivo Varel on käsi kipsis, et see on nagu Eesti majanduse olukord, võrdsustamaks Vare seisukorda transiidi omaga peaks tal veel jala murdma.
Eesti konkurenteelised transiidivallas on kadumas ja riigil ei ole huvi, et valdkonda arendada, leiab Railtransauto peadirektori asetäitja kommertsalal Rene Varek.
Transestonia konverentsil tõi Eestimaa Roheliste peasekretär Ain Kabal välja, et tuleb leppida sellega, et veomahud kahanevad 1960-70 aastate tasemele.
Eesti transiit oli kriisis juba 2004. aastal, selgitas Transestonial Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.