Riik ei ole Eesti Raudtee majandustegevuse
toetamiseks riigieelarvest kordagi raha eraldanud, ka praegustes olukorras, kui
veod on vähenenud, ei plaani riik seda teha.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles ETV24-le, et käesoleva aasta riigieelarves sihotstarbelisi eraldisi AS-ile Eesti Raudtee ei ole ette nähtud ning raha eraldamiseks ettevõttele puuduvad õiguslikud alused.
Riigiabina ei ole käsitletavad investeeringud infrastruktuuri, kui on tagatud teatud finantsarvestuse põhimõtete järgimine, nentis ta.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann ütles, et ettevõte valmistab nädala lõpuks ette kriisiprogrammi, mis puudutab ennekõike investeeringuid raudteesse ja veeremisse. Ettevõtte hindab milliseid kulusid on võimalik kärpida, edasi lükata või sootuks tegemata jätta.
Samuti puudutab raudtee töökoormuse vähenemine töötajaid. Kui seni töötas Eesti Raudtee 24 tundi ööpäevas, siis edaspidi on võimalik toime tulla ka 12 tunniga, teatas Eesti Raudtee avalike suhete juht.
"Me ei räägi võimalikest koondamistest. Eesti Raudtee teeb neile töötajatele, kelle tööjärge kaubaveo vähenemine vahetult puudutab, ettepaneku minna korralisele puhkusele. Kui Vene suunalises kaubaveos mõõn jätkub, kaalub ettevõte üleminekut lühendatud tööajale ja inimeste saatmist osaliselt tasustatud puhkusele," märkis Glase.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.