05.03.07, 10:03

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Doktoritöö hoiatab Saaremaa sillaehituse eest

Läinud reedel saarte ja mandri vahelise transpordiühenduse teemal doktoriväitekirja kaitsnud Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Enno Lend hoiatab püsiühenduse rajamisega ülesköetud ootuste eest ning kutsub panustama parvlaevaühenduse parandamisele.

Väitekiri „Transpordiühenduse ja logistikasüsteemi interaktsioon (Saaremaa ja Hiiumaa näitel)” võimaldab hinnata transpordiühenduste osa piirkonna majandusarengus, vahendas Oma Saar.

Väär on siduda Saaremaa ja ka Hiiumaa ettevõtluse probleeme ainult parvlaevaühendusega või püsiühenduse puudumisega. „Enesepetmine on öelda, et saarte majanduskeskkonna põhimõjutaja on parvlaevaühendus,” lausus Lend. Tema sõnul kütab sillaehitamise soovi tagant parvlaevaühenduse suhteliselt madal tase. „Parandades parvlaevaühendust, kaovad probleemid, millest johtuvalt seda sillaehitust üles klopitakse,” lisas ta.

Doktoriväitekirja raames saatis Enno Lend välja küsimusteankeedi 100 tootmis- ja teenindusettevõttele ning sai tagasi 39 vastust. Transpordiühenduse kõrval mõjutab ettevõtete arengut ühetasa firmade valmidus investeerida uude tehnoloogiasse ja personali areng.

Ettevõtluse arengut mistahes regioonis või logistikasüsteemis tuleb vaadata kompleksselt. Näiteks Põlva-, ja Võrumaale on väga korralik püsiühendus, aga arenguindeksi järgi on need maakonnad nimekirja lõpuosas.

„Pinnapealne lähenemine eeldab, et sild aitab päästa kõikidest hädadest. Minu põhisõnum on see, et tegelikult ei aita. Ma ei ole mitte silla ehitamise vastu, vaid nende väärate ootuste vastu, mida sillaga seostatakse,” rääkis Lend.

Enno Lend väidab, et püsiühenduse rajamine läheb maksma vähemalt 6-8 miljardit krooni. „Paar aastat tagasi taanlaste poolt pakutud silla maksumus – 2 miljardit krooni - on nali. Taanlased tuginesid kümme aastat vanadele andmetele, aga praegu on ehitushinnad Eestis kordades tõusnud,” märkis teadlane.

„Kui silla amortisatsioon on 1,5 protsenti ja ehitusmaksumus kaheksa miljardit krooni, siis ainuüksi amortisatsiooni osa aastas on 120 miljonit. See on enam-vähem ekvivalentne dotatsiooniga pluss muud kulud,” ütles Lend. Ta lisas, et arvatavasti tuleb sillaületusmaks kõrgem kui praegu parvlaevapilet.

Doktoritöö juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Aare Uustalu, ütles, et Taani konsultatsioonifirma Ramboll AS projektis Saaremaa püsiühenduse finants- ja keskkonnauuringute kohta puudub püsiühenduse maksumuse kalkulatsioon ning seda asendab „laest võetud“ kolm miljardit krooni.

Sitsiilia saart Itaalia mandriga ühendav 3,7 km pikkune Messina väina sild läheks kalkulatsiooni põhjal maksma 4,6 miljardit eurot, ehk 26 korda rohkem kui ligemale kaks korda pikem Saaremaa püsiühendus. 2006.a. oktoobris loobus Itaalia valitsus Messina väina silla ehitusest parvlaevaliikluse arendamise kasuks.

Seotud lood

Arvamused

09.08.16, 12:15

Saaremaa sild tuleb pärast oravaid

Saaremaa silda tuleks rahastada ELi rahaga, Tallinna Sadama tellitud praamide mahamüümise ja riigilaenuga, kirjutab ettevõtja ja majandusteaduste dotsent Endel Oja.

Sisuturundus

07.11.24, 22:54

Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Doktoritöö hoiatab Saaremaa sillaehituse eest

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga