Scania on olnud Eestis kolmkümmend aastat, tänaseks on Scaniast kujunenud Eesti raskeveokite müügis selge turuliider. Aastas müüakse kohalikul turul 400 sõiduki ringis, hooldus- ja remonttööde tunde koguneb aga ligi 100 000. Tänapäevased veokid on aina targemad, töökindlamad ja täis tulevikutehnoloogiaid, mis tähendab, et nende ehitajateks ja hooldusspetsialistideks on vaja aina laiema teadmiste pagasiga eksperte.
Scania uus 560 S 6x2 Highline veok. Foto: Gustav Lindh
Scania Baltikumi tegevjuht Janno Karu rõhutab tõsiasja, et veoautotransport on kogu maailma majanduse vereringe – kui inimene midagi käes hoiab, siis selle on nii kaugele toonud maanteel liikuvad veokid. Scania autotehnikute professionaalsed meeskonnad aitavad oma tööga tagada, et toit ja muud kaubad jõuaks õigeks ajaks poodidesse ning tarbijani, et kütus jõuaks tanklatesse, et päästeamet pääseks kiiresti õnnetuskohale, töötajad hommikuti bussiga tööle, et prügi saaks veetud ja et teed saaks lumest puhtaks.
Kuigi maailmas räägitakse aina enam rohelisest transpordist ja väljumist fossiilsetest kütustest, siis Karu hinnangul ei ole hirmu, et kaoks vajadus veoautode, nende juhtide, hooldusinseneride ja teeninduse järele.
Scania Baltikumi tegevjuht Janno Karu. Foto: Scania Eesti
„Erinevalt levinud arvamusest on (veo)autotransport siiani kõige operatiivsem, mugavam ja paljudes oludes ka odavaim viis kaupade ning inimeste liigutamiseks. Nii nagu kogu transpordisektor, nii ka Scania panustab väga palju uuendustesse, et olla ka tulevikus relevantne. See tähendab näiteks üleminekut elektrile ja biogaasile, targemaid autosid ning mingites olukordades ka juhist loobumist,” räägib Karu.
Tulevik on automatiseerimise ja rohelise mõtlemise päralt
Tänane veoautohooldus ja –remont Scania töökodades ei ole enam ainult osade vahetamine ja kanalis remontimine. Meie töökojad on tipptasemel – korras, puhtad ja hästi valgustatud, autotehnikud liiguvad ringi tahvelarvutitega, suur osa tööst tehakse ära peaga. Loomulikult on Karu sõnul ka reaalset mutrite keeramist, juppide vahetamist, kuid kuna automaatikat, riistvara on autodes aina enam, siis ainult mutrite keeramise oskusest enam ei piisa.
„Tulevik on seotud vägagi palju automatiseerimisega, ka meie liigume juhita transpordilahenduste suunas. Hetkel on tehnoloogia kaugel ees ühiskondlikust kokkuleppest, kas ja kuidas lasta isesõitvad veokid liiklusse. Samuti on nii praegu kui ka järgmise kümnendi märksõnaks rohepööre, mis meie puhul tähendab elektri-, hübriid- ja gaasiveokite pilti tulekut. Scania on võtnud globaalselt endale ülesandeks juhtida üleminekut keskkonnasõbralikule transpordile, luues seeläbi parema liikuvus- maailma nii ühiskonnale, ettevõtlusele kui ka planeedile. Kuna elektriautode rohelisus sõltub pigem sellest, kui roheline on neisse laetav elekter, siis Eesti ja meie piirkonna lähitulevik võiks olla pigem gaasiga seotud,” selgitab tegevjuht.
Keskkonnasääst ja kütusesääst käivad käsikäes, Scania tõi äsja turule uue jõuülekande Super. Scania Super on konkurentsitult kõige ökonoomsem sisepõlemismootoriga veok, vähendades kütusekulu täiendavalt 8% praeguse Scania jõuülekandega võrreldes.
Tulevik on seotud vägagi palju automatiseerimisega, ka meie liigume juhita transpordilahenduste suunas.
Janno Karu, Scania Baltikumi tegevjuht
Kolmas suund, mis veoautonduses ilma teeb on infotehnoloogia, mis peamiselt tähendab andureid ja sõidukite tehnilise olukorra distantsilt jälgimist. Scania on oma ühtsesse, kontserni kõiki riike ühendavasse süsteemi ühendanud hetkel enam kui 400 000 autot, mille detailset olukorda igapäevaselt jälgitakse.
„Mida selline jälgimine annab, on võimekus ennetada probleeme, tegeleda nendega kaugelt varem, kui juht neid auto puhul tähele hakkab panema või lausa teele jäädakse. Efektiivsus annab selle kokkuhoiu, mis tagab meie autode kasutajatele eelise konkurentide ees,” räägib Karu.
Noortele tuleb näidata autotranspordi innovaatilisust
Olgugi, et veoautondus on ka 21. sajandil äärmiselt perspektiivne majandusharu, mille kadumist ei ole karta ja valdkonna keerukus pakub rakendust aina laialdasemate teadmistega ekspertidele, pole Eestis järelkasvu hetkel valdkonnas tegutsevatele inimestele lihtne leida. Scania Baltikumi inimeste võimalused Scanias karjääri teha on üsna piiramatud, avatud on ka erinevad positsioonid välisriikides, kus kontsern tegutseb.
„Kõige olulisem on tahe tööd teha, võimekus juurde õppida, iseseisvalt ja meeskonnas töötada ning soov edasi areneda. Kasuks tuleb huvi tehnika ja autonduse vastu, samuti hea haridusbaas ja varasem töökogemus. Scanias on tugev koolitussüsteem, mis on nii positsioonipõhine kui ka individualiseeritud. Meil on väga palju ettevõtte siseseid koolitusi välja töötatud Scania kontserni poolt, samuti kasutame professionaalseid koolituspartnereid,” lisab Parv.
Scanias ootab autotehnikuid ja muid nutikaid inimesi konkurentsivõimeline töötasu. Foto: Scania
Loomulikult ootab Scanias autotehnikuid ja muid nutikaid inimesi konkurentsivõimeline töötasu, nooruslik meeskond ja juhtkond, kes on võtnud oma südameasjaks hoida ettevõttes keskkond, kuhu töötajad igapäevaselt tahavad tööle tulla. Samuti soositakse Scanias igasugust edasiõppimist ja soovi panna ennast proovile erinevatel ametikohtadel väljaspool Eestit.
Parve sõnul on neil mitmeid näiteid, kus autotehnikuks tulnud töötaja on ettevõtte sees liikunud edasi mõnele teistele positsioonile. Samuti on paljud töötajad välisriigis Scanias kontsernis töötanud ning siis tagasi Eestisse naasnud. „Veoautonduse valdkond on põnev ja väljakutseterikas ning mis peamine, pakub turvalist tööpõldu pikkadeks aastateks,” mainib Parv.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.