Oleme rohepöördesse pea ees sisse hüpanud teadmata, kui sügav on tegelikult vesi, ehk tormanud kasutusele võtma kütuseid, mis ei ole veel kasutusvalmis ning teinud sellega paraja karuteene kogu ettevõtmisele, nentis Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas.
- Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alas Foto: Tõnu Tramm
„Rohepööre on teema, millega peame kindlasti tegelema, kuid seda tuleks teha tasa ja targu, sammhaaval ning tormama kohe pea ees kasutusele võtma kütuseid, mis kogu ettevõtmisele pigem kahju, kui kasu toovad,“ lausus Eesti Transpordikütuste Ühingu vastne tegevjuht Krista-Maria Alas saates „Logistikauudised eetris.“
Ta peab silmas mitte just kõige tarbijasõbralikumat esimese põlvkonna biodiislit FAME, mis aastate eest tarbijad korralikult ära ehmatas ja nüüd on ka oluliselt parema kvaliteediga HVO diislikütusel sellest taagast väga raske lahti saada. „Muidugi ma möönan, et taaskasutatud toorainetest valmistatud HVO diislikütuse laialdasemat levikut takistab selle kõrge hind, kuid väga paljud inimesed pelgavad seda just FAMEga saadud kogemuste tõttu,“ lausus Alas, kelle sõnul pole need kaks asja absoluutselt võrreldavad.
Alas tõdes, et ehkki Eesti on panustanud palju biogaasi tehnoloogiasse, siis transpordisektori keskkonnaeesmärke sellega ei lahenda. Esiteks on sõiduautotootjad CNG tehnoloogia arendamise lõpetanud, raskeveokite maailmas valitseb selle osas aga umbusk, sest puudub piisav taristu ning gaasiautod ise on kallimad.
Sobivaks alternatiiviks olekski HVO, mida veondussektori hea meelega kasutaks, kui selle hind vähegi taskukohane oleks. „Me peame mõlemale andma täna võimaluse, sest vesikutehnoloogia on veel liiga kauges tulevikus. Õnneks on ka valitsuse tasandil hakatud sellest aru saama,“ rääkis Alas.
Alasega vestles Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Digimeerik.ee
Pea ees rohepöördesse, teadmata kui sügav on vesi
Seotud lood
Eesti autovedajad on segaduses: tellijad nõuavad aina enam rohelist transporti ja hea meelega tahetakse seda pakkuda, kuid millega? Elekter pikamaavedudeks ei sobi, vesinik on veel kauge unistus ja kahe reaalse alternatiivi, HVO ja biogaasi teemal käib justkui poliitiline kemplus enne valimisi. Majandusekspert Raivo Vare hinnangul on oma koht neil mõlemal ja selline “kino” tuleks lõpetada.
Kui mina näen, et tuleb minna paremalt, aga Alexela, et minna vasakult, siis visioonid ei ühti, rääkis Alexelast Terminali juhatusse liikunud Alan Vaht.
Baltimaade elektrilise liikuvuse areng on teistest Euroopa riikidest maha jäänud. Baltikumis valib uut autot ostes elektri- ja pistikhübriidajamiga sõiduki alla 10% juhtidest, samas kui Euroopas ületas see näitaja juba 2022. aastal 20% piiri. Et edendada elektrilise liikuvuse arengut ning jõuda 2028. aastaks vähemalt 30% tasemele, koondusid Balti riikide suurimad automaaletoojad Baltimaade säästva liikuvuse liitu (Baltic Sustainable Mobility Alliance).
AS Tallinna Linnatransport jätkab ühissõidukipargi üleviimist keskkonnasõbralikele sõidukitele ja võtab esimesena Eestis püsivalt kasutusele elektribussid. Läinud aastal välja kuulutatud riigihanke võitja Solarisega sõlmitud leping näeb ette 15 elektrisõiduki soetamist, lisaks on optsioon veel 15 bussile.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.