Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets tunnistas, et kui suurprojekti algus oli pisut optimistlik ning COVID ja Ukraina sõda esitasid lisaväljakutseid, siis nüüd on kogu masinavärk kännu tagant välja saanud ning tee sadadesse miljonitesse ulatuvatele investeeringutele avatud.
- Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. Foto: Priit Pruul
Salometsa sõnul on Rail Baltica projekt jõudnud oma olemuselt järgmisse etappi ehk kui viimastel aastatel on ehitatud Eestis väiksemaid ristumisi, nagu ökoduktid, viaduktid, liiniristumised, siis sel aastal täieneb Rail Baltica ehitusportfell hoopis teises suurusjärgus objektidega.
„Juba sel kevadel alustatakse Ülemiste terminali ja Ülemiste raudteetaristu ehitustöödega, sügisel loodame alustada esimeste ehitustegevustega raudtee põhitrassil ehk Rapla ja Harju maakonnas saab alguse raudtee muldkehade ehitamine,“ rääkis Salomets Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Rahaliselt tähendab see tänavu isegi kuni veerand miljardi euro suurust investeeringut, mis on Eesti majandusele vägagi arvestatav rahasüst. „Kui arvestada, et 2 + 2 maanteede ehituses on rahapuudusel lähiaastatel paus, siis on Rail Baltica ehitus hea alternatiiv paljudele siinsetele ettevõtetele,“ rääkis Salomets.
Anvar Salometsaga vestles logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
Anvar Salomets: Rail Baltica ehitus toob Eesti majandusse sadu miljoneid
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.