• 25.04.19, 15:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ladude IT-lahendust tasub hakata planeerima õigest otsast

Tavapärane sõnum, millega meie kui ladude IT lahenduste pakkuja juurde jõutakse on see, et raamatupidamise programm on küll hangitud, kuid kahjuks selgus, et laos sellega ikkagi hästi hakkama ei saa, kirjutab oma arvamusloos R.I.S. OÜ juhataja Raino Einroos.
Raino Einroos
  • Raino Einroos Foto: Erakogu
Tarneahela optimeerimisel on IT lahendused juba pikemat aega abiks olnud. Kuigi just-in-time tarnimine on efektiivne, siis ilmselt peab siiski keegi ahelas ka tegelema ladustamise ja seega ka laotööde juhtimisega. Raamatupidamisprogrammi kasutamine on pigem normiks, kuid ladudes kohtab veel väga palju käsi- ja paberitööd ning tihti sõltub töö tulemus üksikute inimeste mälust.
Kui IT tuleb lattu, siis enamasti lahenduse üldnimetuseks WMS (Warehouse Management System). Lisaks suurtele ladudele ja logistikakeskustele on ka väiksemad ettevõtted hakanud aktiivsemalt korrastama oma laoprotsesse ning WMS on seejuures asendamatuks tööriistaks.
WMS-i üldine funktsioon on väga lihtne – kontrolli alla tuleb saada kaupade liikumine lattu sisse ja laost välja ning lisaks juhtida kaupu laos sees. Kaasaegne süsteem peaks seda kõike võimaldama teha paberivabalt.
Tavapärane sõnum, millega meie juurde jõutakse on – raamatupidamise programm on hangitud, kuid kahjuks selgus, et laos sellega ikkagi hästi hakkama ei saa. Kui otsus kaldub WMS-i hankimise suunas, siis tõenäoliselt esimene pärimine läheb teele raamatupidamise süsteemi juurutaja suunas – kas neil oleks kogemust ja võimalust ka lattu lahendust pakkuda? Ning siit omakorda edasi juba keerulisem kaalumine: kas võtta kasutusele raamatupidamise süsteemi sobiv moodul või asuda juurutama eraldiseisvat WMS-i?
Mõlemal variandil on plusse ja miinuseid ning ühte kindlat eelistusvarianti ei ole. Võimalike klientidega teemat arutades oleme juhtinud tähelepanu järgmistele argumentidele:
-Pakkuja meeskond. Võimekus kaasa mõelda, lahendusvariante soovitada, süsteemi arendada ja juurutada.
-Pakkuja kogemus. Milliseid projekte on tehtud? Kas neid saab uurima minna?
-Pakkuja lahendus. Standardse süsteemi sobivus?
-Eraldiseisva WMS-i pakkujal peab olema kogemus oma süsteemi integreerida erinevate väliste lahendustega!
-Eraldiseisev WMS võimaldab tulevikus vahetada välja majandustarkvara ja jätta laojuhtimine samaks.
-Integreeritud WMS puhul pole enamasti vajadust luua süsteemide vahele andmevahetust.
R.I.S. OÜ-s oleme 2005. aastast keskendunud eraldiseisva WMS-i arendamisele ja juurutamisele. Väiksemad meie WMS süsteemi kasutajad teevad tööd 1-2 terminaliga, suuremates on laos 30+ samaaegset tegutsejat.
Millal tasub kaaluda WMS-i kasutuselevõttu?
-Kaupade nomenklatuur on suur
-Laotöödes tehakse palju vigu – „vale kaup“, „tarneauk, ei leia kaupa laost üles“
-Vajadus organiseerida paljude inimeste tööd
-Ladu on suur, palju aadresse
-Kriitilised klientide nõudmised, näiteks säilivustähtaegadele või saadetiste pakendamisele ning markeerimisele
-Laotööde koormuse ebaühtlane jaotus, näiteks suur kasv jaanipäeval
Eriti oleme tähelepanu pööranud sellele, et süsteem peab lao tööde juhtimise ja ka nende tööde tegemise muutma lihtsamaks. WMS peab olema kasutaja jaoks piisavalt lollikindel ja mitte laskma läbi vigu, mida peaks tagantjärele uurima hakkama. Töökindlus tähendab meile süsteemi võimalike kasutusvigade vähendamist ja teisest küljest ka sihiliku väärkasutuse välistamist. Peame WMS-i toimingute aruandluses arvestama kasutajate motivatsiooni, mis tuleneb palgasüsteemist.
Probleemina on osa kliente esialgu näinud laost paberite kadumist. Kaob ju mugav olukord „paber kannatab kõike“. Paberile pliiatsiga kritseldatud kommentaarid ja nende hilisem klaarimine kaovad ning uus süsteem sunnib toimima etteantavate reeglite järgi. Samas oleme iga järgmise juurutamisega oma WMS-le tarkusi juurde saanud ning paljudele uue kliendi eripäradele leiame sobiva lahenduse mõne valmisoleva mooduliga.
Meil on kogemused ka osade laooperatsioonide täitmiseks automaatika integreerimisega. Näiteks mitmesugused transportöörid ja peenkauba automaatkapid. Juurutamisel on logistikakeskuse osa, kus piiratud alal transpordib aluseid WMS juhtimise järgi juba robot.
TULEKUL
Laoseis 2019
Samal teemal tuleb põhjalikumalt juttu ka 14. mail Lookivi pargis toimuval Laoseis 2019 konverentsil, kus TTK lektor, koolitaja ja kogenud laojuht Tarmo Saremat räägib sobivaima laohaldussüsteemi leidmisest.
Veel esinevad ettekannetega Uus Maa äripindade juhtiv maakler Fred Linnukütt, Alandia KV OÜ juhatuse liige Veiko Murruste, Via3L juhatuse esimees Rainer Rohtla, Brandex OÜ tegevjuht Toomas Tõldsepp, TTK logistikalabori projektijuht Kalle Uusmaa, Hansa Candle AS juhatuse liige Harri Aaltonen, Venteni juhatuse liige Toomas Tammer jt.
Tutvu konverentsi programmiga ja registreeri oma osalus SIIN!
Soodushind kehtib veel vaid kuni aprilli lõpuni!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele