Rohevesiniku kasutuselevõtu toetusvoor sai avastardi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) töötasid välja uue toetuse rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordi- ja tööstussektoris.

Novembri alguses kirjutas Helsinkin Sanomat avastusest, mis tehti meteoroloogiainstituudi merejaamas Utö saarel: metaaninäit läks järsult üles, kui LNG-l töötavad laevad saarest möödusid. Gramm metaani soojendab aga kliimat 30 korda enam kui gramm süsinikdioksiidi. Kas LNG on ikka laevanduse tulevikukütus ja kui ei, siis mis see oleks?

Nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil vajavad vastust küsimused, kuidas saadakse tulevikus energiat ja millised võiksid olla tulevikukütused, kirjutab TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu, kelle hinnangul on meil laias laastus vaid kaks valikut.

Rohevesiniku tootmisest, tarnimisest ja tarbimisest huvitatud Eesti ettevõtteid ühendav Vesiniku Tootjate ja Tarbijate Liit plaanib lähiaastatel välja arendada tervikliku rohevesiniku väärtusahela, mille tulemusel pannakse rohevesiniku peal sõitma suur osa Tallinna linnaliinibusse ning rajatakse vesinikul töötav rongipraamlaev ja vesiniku tanklavõrgustik.

Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.