Olukord on halb, kuid mitte lootusetu ning koondamiseks veel enamasti pole läinud. Sedasi hindas valdav osa 350st Äripäeva küsitletud ettevõtjast koroonaviiruse mõju kohta.
- Tallinna Sadama tütarettevõtte Green Marine'i juhatuse liige Carl-Jüri Piht leiab, et surutisetaoline ettevõtluskeskkond kestab vähemalt 2021. aasta suveni. Foto: Raul Mee, fotograaf
Ettevõtjad märkisid, et see, kui valus ja sügav kriis tuleb, võiks saada selgemaks sügiseks. Kärpeplaanide ning investeerimisotsuste edasilükkamisi tehakse ka esialgu valdavalt selle plaani järgi: viiendik vaatab praegu olukorrale peale lühiajaliselt (kuni kolm kuud), viiendik keskmise perspektiiviga (3–6 kuud), kümnendik näeb aga, et juba praegu on näha, et plaanid peavad koheselt olema pikemaajalised.
Seotud lood
Kuigi võiks arvata, et kriisi tingimustes hakkavad ka hinnad kukkuma, ei luba Eesti logistika- ja transpordiala ettevõtted hinnalangust.
Eesti logistika- ja transpordiala ettevõtete juhtide kinnitusel on nende klientide maksekäitumine Eestis halvenenud. Kuidas mõjutab eriolukord aga töötajate arvu ja sektori keskmist palgataset?
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.